Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Aasta üks olulisemaid küsimusi: mis saab Eesti taastuva energia sektorist?

By Tuul Ärileht.delfi.ee, 12.01.2016
Põlevkivi on Eestis kui püha lehm, selle kaevandamist on soodustatud aastakümneid. Kas Pariisi kliimalepe toob sellesse muudatusi? Kas Eesti haarab härjal sarvist ja astub jõulisemaid samme taastuva energia sektoris, millest kujuneb aegamisi triljoniäri?
Eestile tähendab Pariisi kliimaleppe täitmine põlevkivisektori kärpimist ning taastuva energia senisest suuremat juurutamist eelkõige sooja- ja elektrimajanduses, aga ka transpordis. On kaks leeri. Need, kes arvavad, et põlevkivi ei kao kuhugi, ja need, kelle arvates peaksime sellest pea täielikult loobuma.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal on veendunud, et Pariisis sündinud kokkulepe ei muuda Eesti energiamajanduses juba võetud suunda kuigi palju. Põhjuse nõnda väita annab talle Euroopa Liidu ühine energia- ja kliimapoliitika, mis on ambitsioonikam kui üleilmne kokkulepe. See on Eesti energiapoliitilisi valikuid kujundanud juba 15 aastat. Teisisõnu, Euroopa Liit on juba mõnda aega olnud teel, mida mööda on nüüd teisedki maailma riigid otsustanud järgneda.
„Eesti energeetikasektori kasvuhoonegaaside emissioonid on 1990. aastaga võrreldes langenud 54% ja tehnoloogilisele innovatsioonile tuginedes langevad 2030. aastaks veel 60%. Sellega oleme Euroopa Liidu 40%-lise kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi kontekstis väga eesrindlikud,” ütles Michal.
Ta märkis, et tänu Eesti ressurssidele on taastuva energia tootmise osakaalu võimalik siin märkimisväärselt suurendada. Energiamajanduse arengukava seab eesmärgiks taastuva energia osakaalu suurendamise turupõhiselt ja prognoosib selle jõudmist praeguselt 25%-lt 2030. aastaks 45%-le. See on ambitsioonikas eesmärk – kõigest 15 aastat tagasi oli taastuva energia osakaal sisuliselt null.
Michali sõnul avaldavad Eesti energiasektorile kliimaleppest märksa suuremat ja otsesemat mõju hoopis enneolematult madalale langenud energiakandjate hinnad.
Muutusi on vaja
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt on aga seisukohal, et 2050. aasta perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada. „Eesti peab kindlasti hakkama innovatsiooni ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse rohkem panustama, mis loob lisandväärtust ja aitab parandada inimeste elujärge. Eesti suurim väljakutse, aga ka võimalus peitub energeetikasektoris.”
Münt lisas, et väikse efektiivsuse tõttu peab põlevkivi elektritootmiseks otsepõletamine lõppema juba 2030. aastaks ning põlevkivi tuleb senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada. Seda tuleb väärindada peamiselt põlevkiviõliks.
„Meie põlevkivisektori ettevõtted saavad aru, et selline suund ja trend saabub, ning on valmis sellega kohanema,” ütles Münt.
Seda kinnitas ka Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, kelle sõnutsi põlevkivi otsepõletamine väheneb märgatavalt ning õli ja elektri koostootmine suureneb.
„Muutuse tulemusel vähenevad oluliselt ka meie energiatootmise õhuheitmed. Eesti Energial on juba praegu riigi suurimad taastuva energia tootmise võimsused, millega suudame toota ligikaudu kolm teravatt-tundi taastuvat elektrit aastas ehk 40% Eestis aastas tarbitavast elektri kogumahust,” lausus Sutter.
Tema sõnul on nii Euroopa Liit kui ka Eesti tublid olnud. Kliimamõjude vähendamisega on tegeletud aastakümneid ja Euroopa Liit on maailmale eeskujuks. Liidu kasvuhoonegaaside emissioon on ainult 9% maailma kogu-emissioonist. Seetõttu on Pariisi puhul kõige olulisem see, et laua taga istusid ka paljude teiste riikide esindajad.
„Põlevkivi kasutamisest täielikult loobumine eeldab taastuva energia tehnoloogiate edasist märgatavat arendamist. See on küll kallis, kuid tulevikuperspektiive silmas pidades kahtlemata võimalik,” sõnas Sutter ja märkis, et põlevkivist loobumine ei ole praegu päevakorras.
Eesti ei ole tubli
Eesti taastuvenergia kojaga on liitunud paljud olulised taastuva energia turu tegijad. Ühest küljest on nad Pariisi kliimaleppe valguses rahul, sest signaal oli võimsam, kui nad loota oskasid, aga teisalt on riigilt saadud vastakaid reaktsioone. Ühelt poolt öeldakse, et põlevkivil pole perspektiivi, teisalt seda, et Eesti ei pea midagi muutma.
„Ma ei taha kindlasti nõustuda sellega, et muudatusi ei tule teha. Riigi senine poliitika on olnud põlevkivikeskne. See tuleks Pariisi leppe valguses üle vaadata,” alustas koja juht Rene Tammist.
Tema sõnul oleks vaja riiklikku puhta energia plaani, mis seaks eesmärgid taastuvale energiale üleminekuks. Sedasi annaks riik nii ühiskonnale kui ka ettevõtjatele signaali, et valdkond on prioriteetne. Koja arvates võiks juba 2030. aastaks nii Eesti soojamajanduses kui ka elektritootmises sajaprotsendiliselt taastuvale energiale üle minna.
„Kindlasti ei ole kliimaleppega kooskõlas täna ettevalmistatud kliima- ja energiapoliitika kavad, millega kavatsetakse saastet mitte vähendada, vaid hoopis suurendada. Nii kavatsetakse nende kavade kohaselt põlevkiviõli tootmisvõimsusi kolmekordistada, samas jätkatakse põlevkivi otsepõletamist. Õlitööstuse heitmed lähevad küll jagamisele riikidega, kes õli impordivad, ent meie põlevkivitööstuse keskkonnajalajälg suureneb hüppeliselt, sest põlevkivi otsepõletusel ja põlevkiviõli tootmisel ja tarbimisel on CO2 heide samas suurusjärgus,” nentis Tammist. Tema arvates on Eestil põlevkivi tossutamisest tulenev moraalne kohustus olla ambitsioonikam ning teha kõik oma heitmete vähendamise nimel ja aidata seda teha ka teistel.
„Sellel tossutamisel on hind ja ehkki seda hinda veel põlevkivisektorilt ei küsita, pole kaugel aeg, kus seda tehakse. Leppe järgi on IMF juba üles kutsunud CO2 maksu kehtestama. Karmistuva kliimapoliitika tingimustes on põlevkiviõli tootmisele rajatav energiamajanduse tulevik Eesti riigile riskantne. Õlitootmisega soovib riik siduda üksüheselt ka riigisisese elektritootmise, sest õlitööstuses tekkiv põlevkivi uttegaas kavatsetakse suunata elektritootmisse. Reaalset alternatiivi põlevkivile täna ettevalmistatud energia- ja kliimakavad ette ei näe. See peab muutuma,” ütles Tammist.
Praegu ei maksustata CO2 õhku paiskamist piisavalt. Pariisis kõlas hääli, mis nõudsid sellise maksu kehtestamist. See muudaks fossiilkütuste kasutamise kallimaks ja taastuva energia sektor muutuks investoritele märksa apetiitsemaks.
Tammisti sõnul on taastuva energia sektoris olnud viimasel kolmel aastal stagnatsioon. Erainvestorid on riigi apaatsusest olenemata investeerinud üle 700 miljoni euro ja loonud üle 3000 töökoha. Selle üks pool on energia tootmine, kuid eestimaalased tegelevad ka rohetehnoloogiate arendusega – tuulikud, päikesepaneelid ja nende juurde kuuluv.
„Riik ei ole seda valdkonda kuidagi arendanud. Pariisi lepe on selle aga vägagi perspektiivikaks muutnud. Rahvusvahelise energiaagentuuri prognoosi kohaselt kasvab taastuva energia tehnoloogiate turg kiiresti ja sellest saab peagi triljonidollarilise aastase käibega äri. Eesti ettevõtted võiksid sellest osa saada,” rääkis Tammist. Kuid tegutsema peab ruttu, sest esimesed on võitjad. Tammist toob esile maailma mõistes väikse riigi Taani, kus 10% kogu riigi ekspordist annavad elektrituulikud. Tööd saab üle 50 000 suurepalgalise inimese. Samuti on riik edukas energiasäästu valdkondades, nagu ka biokütuste arendamises.
Tammisti sõnul on Eestil võimalik kiiresti tegutsedes oluliseks mängijaks saada, sest uues energiapoliitilises reaalsuses ei mängi rolli maavarad, vaid tehnoloogia ja intellektuaalne omand. Sektorit tuleks turgutada, et luua võimas kasvusektor.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2016/01/aasta-uks-olulisemaid-kusimusi-mis-saab-eesti-taastuva-energia-sektorist/