Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Advokaat: riik peaks energiaühistuid toetama

Äripäeva artikkel 28.11.2013

Eestil tasub võtta eeskuju teistelt riikidelt energiaühistute toetamisest, et taastuvenergia tootjate arv suureneks, leidis Glimstedti vandeadvokaat Moonika Kukke eilsel energia aastakonverentsil.

Saksamaal saavad energiaühistu ja tema liikmed maksusoodustust. Sarnane kord on ka Taanis, kus on lisaks ka riiklikud garantiid ja tagatised ühistul investeeringuks laenu võtmisel. “Poolas ja Ungaris on võrguga liitumine tehtud soodsamaks ja kehtivad võrgutasude eritariifid,” rääkis Kukke. Saksamaal on olemas ka katuseorganisatsiooni tugi.

“Energiaarvel on kolm komponenti – energia, võrgutasu ja maksud,” selgitas ta ja lisas, et lihtsalt soodsamal viisil toodetud energia pole täna piisav motivaator, et tekiks rohkem energiaühistuid. “Näiteks on äriregistris täna registreeritud ainult üks organisatsioon, mille nimes on sõna energiaühistu ning ka see on MTÜ,” ütles Kukke.

Tegelikult aga võivad energiaühistutesse ühineda nii era- kui äriisikud ja seda saab juriidiliselt vormistada erinevatel viisidel – vormi valik sõltub eesmärkidest ja kapitali kaasamise võimalusest. Kukke, kes on koos tuuleenergia assotsiatsiooni ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga uurinud energiaühistu vorme teistes riikides, kirjeldas ühistu mõistet lühidalt kui energiaga seotud probleemi lahendamiseks loodud koostöövormi.

“Ühistu on juristi jaoks liiga kitsas termin,” lisas ta ja selgitas, et tavaliselt on ühistu tulundusühistu ja seotud ühe kindla äriühingu vormiga.

“Vaadates teisi riike – kuidas on lahendatud neil koostöövormi juriidiline pool – on terminoloogiavalik lai,” ütles Kukke ja lisas, et erinevatel juhtumitel on kasutatud termineid nagu community ja parthership või konkreetse äriühingu vormi. Juristi sõnul on ka Eestis selle küsimuse lahendamiseks võimalusi palju: usaldusühistu, aktsiaselts, täisühing, osaühing, mittetulundusühing, tulundusühistu ning ka korteriühistu või hooneühistu.

“Oluline on selgeks teha, mis eesmärgil ja kas kõik tahavad võrdselt osaleda ja otsustada,” lausus Kukke ja selgitas, et vormist sõltub liikmeskonna suurus, projekti mastaapsus, ligipääs kapitalile ja otsuste vastuvõtmise kord. Energiaühistu puhul ei ole ka äriühingu loomine esmatähtis. Juriidiliselt võib seda vormistada ka koostöölepinguna.

Saksamaal on kahte tüüpi energiaühistuid, esimene neist on kooperatiivid, kus kõigil on võrdne otsustamisõigus ja energiaühistu liikmed on seotud asukohaga. “Teine variant on usaldusühingud, kus hääled võrdsed ei ole – otsustamisõigust on rohkem sel, kes rohkem investeerinud,” rääkis Kukke. Rootsis on üheks erivormiks kinnisvarakommuunid, lisaks levinud tuuleenergiaühistud.

“Kui USA poole liikuda, siis seal maaomanikud ise tootmist ei taha teha, aga nad rendivad oma maa investoritele välja, kes siis juba kohapeal ise tegutseb ja maksab maaomanikule renti,” jätkas Kukke. Suurbritannia näiteid saab uurida eraldi andmebaasist, kus on 500 projekti andmed koos. Energiaühistuvorme on ka Iirimaal ja Hollandis.

Kukke lisas, et kehtivas seadusandluses on energiaühistute edukaks, sh majanduslikult arenguks siiski takistusi ning ta kutsus üles kõiki puudutatud osapooli arutelule.

Inga Jakobson