Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Andres Tarand: põlevkivist loobumiseks peab avaldama survet, muidu käib vana jora edasi

By Tuul Pealinn.ee, 12.01.2016
Klimatoloog Andres Tarandi sõnul on esimesed ajakirjandusest kuuldud reaktsioonid Pariisi kliimaleppe mõjust Eestile olnud imelikud, nagu näiteks kolikambrist välja toodud loosung “Põlevkivil pole alternatiive!”. “Juba kakskümmend aastat tagasi oleks võinud aru saada, et neid alternatiive ikkagi peab olema.”
Pariisi kliimakokkulepe puudutab esimest korda kõiki maailma riike, nii rikkaid, kui vaeseid. Selle haare on laiem, kui 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokollis, mis seadis piirangud vaid 37 peamiselt Euroopa riigi kasvuhoone gaasidele.
“Pariisi kokkuleppe järgselt peavad tegutsema hakkama mitte ainult kiirelt arenevad majandusriigid nagu Hiina ja India, vaid ka rikkad riigid nagu USA, kes allkirjastasid, kuid ei ratifitseerinud Kyoto protokolli. Pärast Pariisi kokkulepet tegutseb esmakordselt terve maailm ühise eesmärgi nimel,” märkis Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektor Jos Delbeke Tallinna TV uudistesaatele, kes lisas, et leppe eesmärgiks olev parem, odavam, tehnoloogiliselt kõrgetasemeline energia, mis tõstab ka inimeste üldist elatustaset. “Lähim eesmärk on madalamad hinnad, kuid pikemas perspektiivis saame sellest tulu uute töökohtade ja uute tööhõive meetodite rakendamisega.”
Euroopa ühine energia- ja kliimapoliitika on ambitsioonikam, kui üleilmne kokkulepe, ning on Eesti Energia poliitilisi valikuid kujundanud juba 15 aastat.
“Pariisi kokkulepe Eesti jaoks tähendas seda, et kokkulepped said globaalse mõõtme. Eesti ja Euroopa Liit ei ole mitte ainsad, kes sellised kohustused endale võtavad. Kui vaadata seda, et Eesti on sellest samas 90ndate aastate tasemest, mis on Pariisi leppe aluseks, vähendanud oma heitmeid täna üle 50%, mis on see tase, milleni tahetakse Euroopa Liidus jõuda 2030. aastal. See on suuresti Eestis juba täidetud,” sõnas Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht Einari Kisel. “Me näeme, et tegelikult on väga palju võimalusi heitmete vähendamiseks ka nii, et elektri- ja muud energiahinnad sellest väga palju ei muutuks.”
Eestile tähendab Pariisi kliimalehe põlevkivisektori kärpimist ning taastuvenergia senisest suuremat juurutamist eelkõige sooja- ja elektrimajanduses. Klimatoloog Andres Tarandi sõnul on esimesed ajakirjandusest kuuldud reaktsioonid olnud imelikud, nagu näiteks kolikambrist välja toodud loosung “Põlevkivil pole alternatiive!”. “Juba kakskümmend aastat tagasi oleks võinud aru saada, et neid alternatiive ikkagi peab olema. Sellepärast ma ei ole päris kindel, kuidas siin Eesti see asi läheb, igatahes tuleb arvatavasti avaldada ka survet. Ma kardan, et muidu see vana jora käib edasi,” nentis Tarand, kelle hinnangul on kolmandas sektoris tehtud viimasel ajal palju ühistööd.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2016/01/andres-tarand-polevkivist-loobumiseks-peab-avaldama-survet-muidu-kaib-vana-jora-edasi/