Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Ants Erik: metsandussektor vaevleb tõsises kriisis

By reginah PÕLLUMEHE TEATAJA, Ants Erik, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige:
Paberipuu müümine on muutunud aina keerulisemaks ja nüüd ei räägita hinnast, vaid sellest, kas üldse müüa saab. Näiteks Stora Enso teatas novembris osadele partneritele, et ei ole huvitatud sel kuul ostma ühtegi tihumeetrit paberipuud.
Altpoolt hakkab vastu tulema küttepuu hind, mis on omakorda kukkunud tänu paberipuu survele. Lisaks on enamikul küttepuu ostjatel laod täis ja füüsiliselt ei saa enam puitu juurde osta. Praegu saab heal juhul müüa kase paberipuud hinnaga 27–29 eurot/tm. 2014. Aastal samal ajal oli võimalik müüa paberipuud hinnaga 35–39 eurot/tm. Seega on hinnalangus metsaomanikule umbes 56%. Surve paberipuule hakkas tekkima 2014. aasta lõpus ja kriis aina süveneb.
Kriis pole sugugi ainult metsaomanike mure. Kõige hullem on see, et erametsast tuleb just neid kahte sortimenti (küttepuud ja paberipuud) kõige rohkem, üle 50% kogu sortimendist. Erasektor on oma raieid oluliselt vähendanud ja on sunnitud neid veelgi koomale tõmbama. 2016. aasta I ja II kvartal ei näita paranemise märke, vaid tundub, et olukord aina halveneb. Selle tulemusena raiemaht väheneb, kaovad töökohad, riigieelarvesse planeeritud maksulaekumine kukub oluliselt. Kaotavad kõik eestimaalased, nii et kriis pole ainult metsaomanike mure. Lisaks on ka põllumajandus väga kehvas seisus ja paljud põllumehed, kes omavad metsamaad ja on lootnud rasketel aegadel metsamaterjali müügist käibevahendeid saada, on lõhkise küna ees. Kogu maamajandus on tervik ja kui mõlemas olulises sektoris on kriis, siis on asi päris hull. Ainuke võimalus on raskustesse sattunud metsa- ja põllumeestel saada raha oma kinnistute müügist. Kas see on aga õige?
Eks me peame uusi turge otsima oma toorainele, aga see ei käi nii kiiresti. Paberipuu osas oleme ja jääme Skandinaaviale puhvermaaks – kui puitu on vaja, siis makstakse hästi ja kui ei ole vaja, siis ei osteta üldse. Selline olukord on kõige hullem. Metsaomanikud ja -tööstused otsivad stabiilsust, mis on kindlasti olulisem kui ülikõrge või madal hind.
Olukorra lahendus seisab poliitilise otsuse taga. Kriisile on olemas ka lahendus, mis kindlasti leevendaks oluliselt olukorda ning mille kasuks otsustamine on koalitsioonipoliitikute käes. Kehvadel aegadel tuleb hakata sõna otseses mõttes seda puitu põletama, millele ei ole nõudlust, aga mida tuleb metsast kõrvalsortimendina välja. Ärge arvake, et puidu põletamine on taunitav. Vastupidi, tegu on taastuvenergiaga ja tänases olukorras on see kindlasti tervitatav nii majanduslikus kui ka loodussäästlikus mõttes.
Eesti Energia ehk meie kõik oleme investeerinud efektiivsema elektritootmise projekti u 620 mln eurot, mis on kahtlemata üks suurimaid investeeringud Eestis. Uus Auvere elektrijaam on ehitatud nii, et suudab kasutada vähemalt 50% ulatuses biomassi ehk küttepuud.
Narva elektrijaamad peavad saama kohe vabaks poliitilisest otsusest, mis ei võimalda saada toetust küttepuu kasutamiseks elektri tootmisel. Hirmul on suured silmad – nii võib öelda tänase olukorra kohta, kus poliitikud kas kardavad või ei taha oma eelnevaid otsuseid muuta. Ka enda tehtud otsuseid tuleb aeg-ajalt muuta, kui selleks tekib vajadus. Täna on see aeg käes.
Minult on metsaomanikud küsinud, millist kasu saavad sellest näiteks Viljandimaa, Pärnumaa või Põlvamaa metsaomanikud? Olgugi, et nii kaugelt ei hakata puitu Narva eletrijaamadesse viima, aga kasu seisneb selles, et suuremad metsaomanikud teevad oma raieplaanid ümber ja raiuma hakatakse just selles piirkonnas, kus saab materjali realiseerida. Kokkuvõttes tähendab see, et kindlasti suurendatakse raieid Ida-Virumaal ja sealsed metsaomanikud vähendavad raied teistes piirkondades. Seega väheneb kaugemates piirkondades surve paberipuu ja küttepuu müügile ja saab raiuda ka metsaomanik, kel on näiteks ainult üks kinnistu ja see asub just kaugemas piirkonnas.
Narva elektrijaamades tuleb hakata puitu põletama
Praeguseks on enamus metsandussektoriga kokku puutuvaid inimesi jõudnud järeldusele, et olukord ei ole jätkusuutlik ja kriisi leevendamiseks tuleb riigil sekkuda. Narva elektrijaamades tuleks kohe hakata küttepuud ja paberipuud põletama, andes Narva elektrijaamadele õiguse saada toetust vähemalt 25 eurot/MWh, mis on poole vähem kui teised turul olijad täna saavad.
Selline toetuse maksmine ei ole riigilt otsene rahaküsimine, vaid võimaluse andmine, mis ei koorma riigieelarvet, vaid vastupidi, selle tulemusena taastuksid töökohad ja laekuksid oluliselt suuremal määral erinevad maksud, mis muidu saamata jääksid. Sellisel määral toetuse saamine ei kahjusta kindlasti ka turumajandust ja ausat konkurentsi. Ka Eesti Energia sõnum on see, et nad ei taha eelist, vaid on nõus poole väiksema toetusega kui seda praegu saavad teised turuosalised. Sellest piisaks, et lahendada kiiresti nn surnud ringi olukord, mis praegu oluliselt pärsib Eesti majanduse arengut.
Hea teada
• Miks puidu nõudlus vähenes? Soome ostab Venemaalt odavalt puitu sisse.
• Euroopas pole mitu aastat olnud külma talve, see on vähendanud nõudlust küttepuidu järele.
• Odavad maagaas ja nafta ei pane pingutama taastuvenergia lahenduste arendamisesse.
• Eesti paberipuidu eksport on oluliselt vähenenud ning odavnenud paberipuit n-ö ujutab siseturu üle.
• Paberipuidu ülejääk survestab küttepuidu nõudlust ja hinda.

Source:: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/ants_erik-_metsandussektor_vaevleb_tosises_kriisis/