Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Eesti energiamajandus 2015

Eesti energiamajandus_2015

Eesti energiamajandus 2015

 

Aruanne “Eesti Energiamajandus 2015” on koostatud Eesti energiamajanduses tehtavate juhtimisotsuste paremaks ettevalmistamiseks. Aruandes tuuakse Eesti energiamajandus lugejani kolmel tasandil: valdkondade ülesel (nn “satelliitvaade”), valdkondlikul ning fookusvaldkondade (2015. aastal biometaan ja energiaühistud) tasandil.


Eesti Arengufondi energiaaruanne: biometaan aitab vähendada sõltuvust imporditud mootorikütustest

Eesti energiamajandusele tooks kasu kodumaiste mootorikütuste tootmine, mis aitab olulisel määral lahendada Eestis valitsevat madala materjalitootlikkuse probleemi, näitab Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse seiretiimi koostatud aruanne “Eesti energiamajandus 2015”. Eesti on sisuliselt saavutanud EL-i pikaajalise energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, kuid kohalike loodusvarade kasutamise efektiivsust väljendav majanduse materjalitootlikkus on Eestis EL-i keskmisest 4,5 korda madalam. Mahajäämus tuleneb peamiselt põlevkivi otsepõletamisel põhinevast elektritootmisest. Teisalt ulatub Eestis kulu transpordikütustele 1,1 miljardi euroni aastas, millest 0,7 miljardit kulub importkütuste ostmiseks ja läheb Eesti majandusest välja. Kütuste, soojuse ja elektri ostmiseks kulus 2014. aastal kokku 2,25 miljardit eurot, millest mootorikütuste osa oli 47 protsenti.

“Majanduskasvu suurendamiseks tuleb rohkem kasutada kodumaiseid kütuseid ja toetada transpordisektori efektiivsuse kasvu. Näiteks biometaani kodumaine tootmine ja kasutuselevõtmine transpordis on majandusele ja lõpptarbijale kasulik: programmi realiseerimine loob täiendavalt Eesti majandusse 42 miljonit eurot lisandväärtust,” ütles Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.

Soojusmajanduses on kaugküttesoojuse hinnatõus peatunud odavama kohaliku tooraine, biomassi kasutuselevõtu tõttu. Paljudes maa-asulates väheneb tarbijate arvu vähenemise ning hoonete soojustamise tõttu võrgust läbimineva soojuse hulk, mis ähvardab seal tõsta soojusenergia hinda.

Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üheks hinnatõusu leevendavaks lahenduseks soojuse ühistuline tootmine taastuvatest ressurssidest. Heaks eeskujuks on Eestis käivitunud kogukonnapõhine energiaühistute loomine, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja/või soojust. Ühistuline tootmine koos hoonete rekonstrueerimisega tagab küttekulude vähenemise kuni kaks korda ja suureneb maksutulu,” märkis Siitam.

Aruanne märgib, et korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas, milleks tuleks algatada elamumajanduse rekonstrueerimise programm. Perioodil 2014 – 2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot.

Maagaasi tarbimise vähenemine soojamajanduses tähendab täiendavat hinnasurvet maagaasi hinna võrguteenuse osale. Üheks mõju leevendavaks lahenduseks võib siingi olla biometaani tootmisega alustamine ning selle tarbijateni jaotamine maagaasitorustiku kaudu.

Elektrimajanduse osas toob aruanne esile, et tarbijate elektrivarustuse töökindlus ja elektrikvaliteet ei vasta ootustele ning töökindluse parandamiseks ei piisa vaid investeeringutest, üle tuleb vaadata ka investeeringute ja hoolduskulude põhimõtted.

Dokumendiga “Eesti energiamajandus 2015” saab tutvuda Arengufondi pool loodud energia- ja rohemajanduse infoportaalis www.energiatalgud.ee. Aruanne “Eesti energiamajandus 2015” on leitav SIIT.


Lisainfo

Peep-150x150Peep Siitam

Energia- ja rohemajanduse suuna juht
Eesti Arengufond
Tel: 616 1100
E-mail: peep.siitam@arengufond.ee

 

pilt