Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Eesti on võimalikku taastuvenergia müüki arutanud kolme EL-i riigiga

By etea BNS, 02.02.2016
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul on diskussioone statistikakaubanduse raames taastuvenergia müügiks peetud kolme riigiga; kui vastavad seadusemuudatused esimesel poolaastal vastu võetakse, võib esimeste tehinguteni jõuda 2017. aasta alguses.
Kuigi varem pole statistikakaubanduse raames liikmesriikide vahel tehinguid tehtud, on Leppimani sõnul huvi selleks olemas, kuna aastaks 2020 suudavad oma taastuvenergia eesmärgi ületada üksnes mõned liikmesriikid. “Praegu on taastuvenergia kogust ületavaid riike vaid kolm – lisaks Eestile ka Bulgaaria ja Rootsi, Leedu on aga täpselt eesmärgi täitnud,” ütles Leppiman statistikakaubanduse põhimõtteid tutvustaval üritusel ajakirjanikele.
“Võttes arvesse Euroopa Komisjoni progressiraportis toodut, prognoositakse, et eesmärgi täidavad küll üle poole liikmesriikidest, samas senine taastuvenergia eesmärkide täitmine selleks ülemäärast optimismi ei anna,” lisas Leppiman.
Milliste riikidega Eesti täpsemalt läbirääkimisi peab, ei soovinud ministeerium praeguses faasis avalikustada. Küll on aga EL-i liikmesriikide seas suurimad probleemid taastuvenergia eesmärkide täitmisega Hollandil, Belgial, Luksemburgil ning suure energiatarbimisega Suurbritannial, Prantsusmaal, Hispaanial. Puudujäävad kogused kokku võivad ulatuda sadadesse teravatt-tundidesse.
Eestis täna olemasolevaid tootmisvõimsusi ja statistikakaubanduse praegu teadaolevat ajalist piiri kuni aastani 2020 arvestades on suurema koguse täiendava taastuvenergia tootmiseks vajalikud tootmisvõimsused olemas peamiselt Narva elektrijaamades. Statistikakaubanduse raames saaks ettevõte taastuvenergiat müü kuni aastani 2020. Kuidas selle skeemiga pärast edasi minnakse, pole Leppimani sõnul hetkel selge. Konsultatsioonid 2030. aasta eesmärkide ja nende täitmise osas on kavas Euroopa Liidus pidada selle aasta lõpuks.
Igale tehingule statistikakaubanduse raames eelneb MKM-i ja keskkonnaministeeriumi analüüs puiduturu olukorra kohta ning seejärel peab tehingu heaks kiitma valitsus.
Juhul kui analüüs näitab võimalikke negatiivseid mõjusid, saab Leppimani sõnul muuta vastavalt tehingu mahte. Samuti on alguses plaanis alustada väiksemate kogustega, mis järk-järgult kasvavad. “Keegi pole eeldanud, et maksimaalne võimalik kogus [Eesti Energia puhul 3 teravatt-tundi] peaks olema toodetud esimesel aastal, sellel oleks kindlasti negatiivne mõju,” rääkis Leppiman. Ta lisas, et hinnanguliselt ühe miljoni tihumeetri ulatuses võiks täiendavalt puitu kasutada ilma oluliste kaasnevate mõjudega.
Konkreetseid puidu hinnatõusu prognoose Leppiman välja ei toonud, öeldes, et hind ei pruugi ka üldse tõusta. “Puidu hind ei sõltu statistikakaubanduse raames Narvas kasutatavast puidust, ka praegu toimub väheväärtusliku puidu eksport ja import, seega hinda mõjutab peamiselt Läänemere regioonis ja Baltikumis toimuv,” rääkis Leppiman.
Eesti Energial Narva elektrijaamades toodeti puiduhakkest taastuvelektrit ka aastail 2011-2012. Tookord oli neile taastuvenergia toetuse määr 53,7 eurot megavati kohta, täna on kaalutav toetuse määr 20-30 eurot. “Eesti Energial ei teki turul ostujõudu, et ta saaks valimatult kokku osta ja hinnad üles lüüa,” ütles Leppiman. Samas kui Eesti võimalike huvilistega hinna suhtes kokkuleppele ei jõua, võib tehing Leppimani sõnul ka ära jääda.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp kinnitas, et täna jääb suur osa väheväärtuslikku puitu metsa. “2015. aasta lõpus oli raiemaht ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit, sellele lisaks on vaba ressurssi veel suurusjärgus 5 miljonit tihumeetrit,” rääkis ta. “Meil on ressurss, mida saame kasutada,” lisas ta.
Eesti metsadest on Lampi sõnul 75 protsenti selline mets, mida saab kasutada majandustegevuseks. Sellest vähemväärtusliku puiduga osa on tema sõnul suuresti eraomanike käes, kellel pole hetkel motivatsiooni selle müüki saatmiseks.
Metsateadlase Hardi Tulluse sõnul ei tee 1-4 miljonit tihumeetrit lisanduv raiemaht Eesti metsadele midagi halba, kuna praegu on seal palju väheväärtuslikku puitu ja ka üleküpsenud metsa. “See hiiglaslik ressurss seisab, metsas on selle kasutegur süsiniku emissiooni vähendamisel null,” ütles ta. “Aastane raiemaht 15 miljonit tihumeetrit võimaldab saada lahti väheväärtuslikust metsast, näiteks hall-lepikutest ja asendada see uue väärtusliku metsaga,” lisas ta.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2016/02/eesti-on-voimalikku-taastuvenergia-muuki-arutanud-kolme-el-i-riigiga/