Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Energiaühistute konverentsi kokkuvõte

Untitled_2

Konverents: 29. september 2015
Toimumiskoht: Energia Avastuskeskus

29. septembril 2015 toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses energiaühistute konverents pealkirjaga “Energiaühistu – kogukondlik soojus ja elekter”. Konverentsi eesmärk oli üheskoos arutleda energiaühistute teemal, peatudes muuhulgas järgnevatel küsimustel:

  • Kuidas ja kellel oleks võimalik Eestis luua energiaühistu?
  • Milliseid tehnoloogiaid tasub Eestis energiaühistut luues kasutusele võtta?
  • Millist majanduslikku kasu saab ühiskond energiaühistute loomisest?
  • Mis takistab Eesti energiaühistute potentsiaali realiseerumast?
  • Kas ja kuidas aitab energiaühistu loomine kaasa energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamisele?
  • Kas energiaühistu loomisega on võimalik suurendada keskkonnasäästu?
  • Millised võimalused on energiaühistute liikumises kaasa lüüa?

Konverents võttis kokku Energiaühistute programmi raames ligi aasta kestnud mentorprogrammi ning sellega seotud analüüsid, käsitledes seejuures nii kümne energiaühistu algatuse arengule kaasa aitamist kui ka valmis õigusliku keskkonna ja sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi tulemusi.

Konverentsi avasõnad lausus Eesti Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe, kes rõhutas oma kõnes muuhulgas unistamise tähtsust ning et unistada tuleb suurelt ja julgelt. Ville Jehe motiveerivaid avasõnu saab vaadata siit. Energiaühistute algatustegevust kirjeldava sissejuhatusega jätkas Eesti Arengufondi Energiaühistute programmi juht Kristiina Sipelgas. Kristiina rääkis kohaletulnutele muuhulgas energiamajanduse trendidest, kus liigutakse aina enam demokratiseeritud, detsentraliseeritud ning dekarboniseeritud energiamajanduse süsteemi poole. Samuti keskendus ettekanne ka Energiaühistute programmi senistest tulemustest kokkuvõtte tegemisele – mis vajadusel midagi plaaniti teha, mis tänaseks on ellu viidud ning mis on peamised õppetunnid. Koostatud on näiteks Euroopas teadaolevalt ainulaadne energiavaldkonna kogukondliku tootmise potentsiaali ja mõju käsitlev sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs ning Eesti energiamajanduse õigusruumi lahkav detailne kuid lihtsasti mõistetav energiaühistute õigusanalüüs. Kristiina Sipelga ettekannet saab vaadata siit.

Energiaühistute algatustega koos töötades ja nende ideede elluviimisele kaasa aidates tuli ilmsiks, et eksisteerib mitmeid barjääre, mille eemaldamine soodustaks energiaühistute teket. Mentorprogrammi põhjal koostatud õigusmõjude analüüsi lühitutvustust, mille tõi kuulajateni advokaadibüroo GLIMSTEDT partner Moonika Kukke, saab vaadata siit. Advokaadibüroo GLIMSTEDT hinnangul on energiaühistutele eraldi seaduse loomise asemel mõistlik viia energiaühistute mõiste sisse erinevatesse õigusaktidesse ning jätta lahtiseks mudelid, kuidas energiaühistud saavad toimida. Tänast õigusruumi arvestades on hetkel mõistlik ja võimalik toimida osaühinguna, aga vajadus oleks ka teiste vormide võimaldamine. Peamised kitsaskohad on elektritootmise algatamisel võrgu ja otseliini ehitamise ja kasutamisega seonduv, kohalike omavalitsuste osalemine tulundusühistus ning kõrgendatud kapitalinõue. Soovi korral saab õigusmõjude analüüsiga tutvuda energiaühistute kodulehel.

Energiaühistute sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi esimesi tulemusi tutvustas kuulajatele Eesti Arengufondi ekspert Irje Möldre, kelle ettekannet on võimalik vaadata siit.  Analüüsi tulemusena selgus, et energiaühistute loomine Eestis tooks kaasa positiivse mõju – seda eriti hoonete renoveerimistegevustest, soojusmajanduse arendamisest, maksutulu suurenemisest ja tervisemõju vähenemisest. Sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi lõplik täiustatud variant valmib 2015 novembri lõpuks.

Välisriikide energiaühistute kogemusi kaardistav raport valmib 2015 novembrikuu lõpuks, kuid seni saab välisriikide kogemustega tutvuda siin. Ühtlasi on praegu võimalik vaadata Energiaühistute konverentsil esinenud Energiaühistute Mentorprogrammi välismentorite ettekandeid. Taani välismentori Hans Christian Sørensen tõi välja ja juhtis tähelepanu, et kui Eesti tänast energiavaldkonna süsteemi ei ole plaanis detsentraliseerida, siis pole energiaühistute algatamise initseerimisel ja nende tekkimisel mõtet. Vajalik on otsus teha täna, kui protsess on käima tõmmatud. Tema ettekandega on võimalik tutvuda siin. Saksamaa kogemusi edastanud Lutz Ribbe selgitas, et Saksamaa kogemuse peamine mööda laskmine on olnud poliitilist laadi: alguses võimaldati energiaühistute loomist ja tegutsemist, kuid aja jooksul toetus on teiste survegruppide töö tulemusena vähenenud. Tema ettekannet saab näha siin.

Lisaks valmivate analüüside tutvustamisele (viited leitavad käesolevast artiklist), arutleti ka energiaühistute majandusliku potentsiaali ja selle rakendumise üle. Millest võiks tekkida energiaühistus efektiivsuse kasv – kas piisab vaid sünergiast või on vajalik ka mastaabiefekt või mõlemad ning kas kokkuvõttes võib see viia energeetikavaldkonna paradigma muutuseni? Energiaühistute mikromajandusliku vaatenurga avas haaravalt ning tegi sisuka ettekande Energiaühistute Mentorprogrammi finantsmentor Villem Vohu, millele on võimalik kaasa elada siit.

Peale majanduse on energiaühistute loomise juures peamiseks aspektiks kogukonna nõusolek ja motiveeritus – selleks et tekiks konkurentsieelis ning tõuseks legitiimsus. Koostööks vajalikest ressurssidest sh oskuste, teadmiste ning siduva ja sildava kapitali arendamisega  seotud olulisematest küsimustest andis oma ettekandega ülevaate Mentorprogrammi kaasamismentor Peeter Vihma. Peetri ettekannet saab vaadata siit.

Kes veel päris täpselt ei tea, mis on Energiaühistute Mentorprogramm ning millega seal tegeletakse, siis programmi lühitutvustust Eesti Arengufondi projektijuhi Caroline Rute poolt saab pikemalt vaadata siit ning põhjalikumalt saab programmi kohta lugeda siit. Tänu programmile loodi energiaühistute koostöövõrgustik ning kaardistati mitmeid võimalikke energiaühistute mudeleid. Põhiline õppetund Energiaühistute Mentorprogrammi läbi viimisel on, et energiaühistut ei ole tihti võimalik luua ühe aastaga, vaid tegu on pikema protsessiga. Hetkel ei ole Eestil energiaühistute osas ühte toimivat edumudelit, vaid neid on mitmeid ning seetõttu tuleb eeldada uute energiaühistute tekkimisel nn rätsepalahendusi, kus iga mudel on veidi erinev. Töö Mentorprogrammi raames jätkub ning programmi kokkuvõttev raport valmib novembris 2015. Loodetavasti jätkub Energiaühistute Mentorprogramm sarnases formaadis ka järgnevatel aastatel, keskendudes neljale tähtsale valdkonnale: tehnoloogia, juriidilised küsimused, finantsküsimused, kogukonna kaasamine.

Lisaks mentoritele ning valdkondlikele spetsialistidele said konverentsil sõna ka kuus Energiaühistute Mentorprogrammis osalenud kogukonda, kellel on energiaühistu arendamisest vahetu kogemus:

  1. Ruhnu algatus, kelle unistuseks ja sooviks on luua nutikate lahendustega taastuvenergial toimiv süsteem, millega lõpetada diiselgeneraatorite kasutamine ning vähendada seeläbi dotatsiooni, tutvustas muhedalt väiketuuliku iseehitamise protsessi ning selgitas algatuse edasisi plaane, millega on võimalik tutvuda siin.
  2. Sõpruse 202 algatuse esindaja ei saanud kahjuks haiguse tõttu konverentsil osaleda. Sõpruse pst 202 näol on tegemist suure (9-kordse 5 trepikojaga) kortermajaga Tallinnas, mis on 2012-2013 aastatel põhjalikult rekonstrueeritud. Käesoleva programmi raames analüüsiti võimalust kohapeal soojuspumpadega toodetavat ja suveperioodil üle jäävat soojust naabermajadele edastada ning samuti päikesepaneelidega elektritootmise algatamiseks. Ettekandega on võimalik tutvuda siin.
  3. Hiiu algatus on hea näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus soojusmajanduse probleemide lahendamiseks, kasutades uudseid nutikaid lahendusi ja ühendades nii korteriühistud kui metsaühistud, on käima tõmmanud hoogsa kogukondliku protsessi, mille tulemusest võidavad kõik. Iseasi kui palju kohalik omavalitsus tänasest õigusruumist tulenevalt saab olla loodava ühistu liikmeks, kuid võib olla ongi peamine roll olla motivaatoriks ja protsesside suunajaks.. Hiiu algatus on hea näide ka kohaliku ettevõtluse arendamisest, kus ühistuliselt koostatud plaan leidis rakendust erasektori poolt. Energiaühistu algatuse ideeline juht Jaanus Valk selgitas konverentsil algatuse edasisi plaane, millega on võimalik tutvuda siin.
  4. Kõpu algatuse puhul on tegu hea näitega regionaalpoliitika arendamisest järgides mõtteviisi, mille kohaselt vastupidiselt virisemisele, et noored lahkuvad linnadesse, on hakatud mõtlema, et mida teha selleks, et nende naasmist motiveerida. Seega soovitakse oma kogukonda aktiveerida ning luua inimväärne elukeskkond, kuhu noored pered ja võõrsile lahkunud talendid tahaksid elama tulla. Eestvedaja Tõnu Kiviloo andis ülevaate algatuse kahest põhilisest plaanist, mida loodetakse varsti realiseerida. Edasiste tegevustega on võimalik tutvuda siin.
  5. Haljala algatuse esialgne plaan oli kohaliku soojusmajanduse probleemi lahendamiseks luua energiaühistu näol tihe koostöö kahe kohaliku olulise osapoole (täna teenust pakkuva soojusettevõtte ning metsaühistu) vahel. Tegevusega loodeti tagada kõikidele osapooltele õiglane hind ning lõpptarbijale parima hinna ja kvaliteedi suhtega toasoojus eesseisvaks kütteperioodiks. Tulenevalt õiguslikust keskkonnast ning energiaühistu toimimiseks koostatud äriplaanist selgus, et konkreetselt Haljala tingimustest plaanide alusel energiaühistut luua pole mõtet. Kuna energiaühistute algatamisel on tegemist väga kohaspetsiifilise tegevusega, siis sellele vaatamata, et Haljalas plaanid ei realiseerunud, nähakse tugevat potentsiaali metsaühistute ja soojusettevõtete koostöös soojusmajanduse probleemide lahendamisel energiaühistulise tegevusena, mistõttu soovitab Haljala esineja energiaühistu plaane kindlasti kaaluda. Haljala ettekandega on võimalik tutvuda siin.
  6. Väike Jalajälg on energiaühistu algatus, mis oma olemuselt on nn ökokogukond, mis elab ja hingab rohelisi mõtteviise järgides. Kogukond on aktiivselt tegelenud ühiste tegevustega alates hetkest, kui otsustati kolida linnast väljaspoole ning asuda koos ühist elukeskkonda looma. Tegu on hea näitega osalusest ja unistuste elluviimisest. Konverentsil jagas algatus mõtteid õppekeskuseks saamisest ning teistest energiaühistulistest plaanidest, millega on võimalik tutvuda siin.

Jäädvustused konverentsi olulisematest hetkedest tegi Annika Haas ning fotosid on võimalik näha siin. Esitlustest tehtud videode autor on Priit Jõesaar.

Energiaühistute pilootimist ja analüüsimist hõlmanud Energiaühistute Mentorprogrammi kokkuvõttev konverents lõppes edukalt ning Eesti Arengufondi meeskond koostöös kõikide energiaühistute koostöövõrgustiku partneritega jätkab energiaühistute teema hoidmist ja soodustamist. Juba novembri lõpuks valmivad eelnimetatud analüüsidokumendid ning ka energiaühistute pilootprojekte hõlmanud kokkuvõttev raport.

Energiaühistute teemal on selge, et on vaja poliitilist tahet protsessidega edasi minemiseks ning juba tehtule ja ellu kutsutule konkreetseid jätkutegevusi nii õigusruumi kaasajastamise, finantsmeetmete välja töötamise kui ka jätkuva teavitus-nõustamistegevuse näol. Kuna energiaühistute tegevuses avaldub nii positiivne majanduslik kui sotsiaalne mõju Eesti ühiskonnale, jääb nüüd üle vaid võtta aeg energiaühistu loomiseks ning tuleviku energiamajanduse arendamisele kaasa aitamiseks!

 

pilt