Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Evelyn Müürsepp: kliima ja keskkonna vallas mängitakse südametunnistusele

By Tuul
Novaator, 30.11.2015
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp nendib, et nüüdisaegses maailmas pole kasvuhoonegaaside heitkoguste lubatud mahus vähendamata jätmisel riikide sanktsioneerimine või trahvimine mõeldav. Piisama peab nende südametunnistusele koputamisest ja maine kaardile mängimisest.

Müürsepp tõi välja, et erinevalt eelnevatest suurematest kliimakokkulepetest on Pariisi leppe selgrooks riikide endi poolt antud lubadused, mitte ÜRO soovitused või nõudmised. Alt-üles lahendus peaks aitama kindlustada, et leppele kirjutab alla võimalikult palju riike. Erinevus toob esile ka maailma poliitilises kultuuris toimunud nihke.
„Suured rahvusvahelised organisatsioonid, olgu nendeks ÜRO või Euroopa Liit, näevad, et üha olulisem liikmesriikide arvamus. Loomulikult suured organisatsioonid tahavad dikteerida. See on neile juba nii-öelda sisse kirjutatud. Kuid hea on see, et liikmesriigid tunnetavad väga selgelt oma rolli ja seda, et liikmesriikideta ei oleks ka liite. Kui nii võtta, siis kõik saavutused ja lepingud toimivad tegelikult läbi liikmesriikide, mitte läbi rahvusvahelise organisatsiooni,“ mõtiskles Müürsepp.
Alt-üles lähenemise kriitikud toovad tavaliselt välja, et taoliselt saavutatav kokkulepe ei sunni riike andma endast kõike. Paljud lubadused oleks riigid lähtuvalt oma sisepoliitilisest olukorrast täitnud ka leppe. Müürsepp märkis aga, et organisatsioonidel nagu ÜRO puuduksid ülevalt-alla kokkulepete jõustamiseks nagunii selleks sobilikud hoovad: „ÜRO ei saa sundida liikmesriike midagi tõsiselt ette võtma. See tahtmine peab tulema ikkagi liikmesriikide enda seest. Surve võiks tulla pigem teistelt liikmesriikidelt“.
„Globaalses ühiskonnas, kus me elame, ei ole tegelikult ka mõeldav, et heitkoguste vähendamata jätmine oleks sanktsioneeritav või tõeliselt trahvitav. Paratamatult kliima ja keskkonna teema on selline valdkond, kus mängitakse südametunnistusele ja sellele, millise jalajälje me tulevastele põlvkondadele jätame“.
Enamik riike on Müürsepa sõnul sellest tänaseks ka aru saanud. „Isegi kui Pariisi kliimakokkuleppe tarvis liikmesriikide poolt vabatahtlikult lauale pandud lubadusi rida-realt ei täideta, on see siiski juba väga suur algus selleks, et kliimamuutusi leevendada,“ lisas juhataja. Seejuures ei takista mitte miski ambitsioonikamate plaanidega riikidel või näiteks Euroopa Liidul võtta veel suuremaid eesmärke.
ÜRO roll muutuvas maailmas
Kuid millist rolli jääks ülevalt-alla kokkuleppevormi hääbumisel täitma ÜRO? „Organisatsioon peaks liikmesriikide koostööd koordineerima, et need liikmesriigid (läbirääkimiste)laua taha saada. Teame, et riikide taust on kultuuriliselt ja sotsiaalselt väga erinev. ÜRO ongi see puhver, mis tervikpilti nähes probleemkohti tunnetab ja olulise esile toob,“ leidis Müürsepp.
Pariisis toimuval kohtumisel saab üheks prioriteediks olema ilmselt arengumaade toetamine. Müürsepp nentis, et see pole olnud piisavalt läbipaistev. „Arenenud riigid on lubanud arengumaid toetada aastas vähemalt saja miljardi USA dollariga. Vahekokkuvõtete tegemisel selgus, et summa varieerub vahemikus 50-150 miljardit. Tegelikult täpselt ei teatagi, kui palju on arenenud riigid arengumaid aidanud,“ tõdes juhataja.
Arengumaade abistamiseks kasutatakse tema sõnul erinevaid viise ja abiks loetakse asju, mis võibolla rahvusvahelises mõistes polegi abi. ÜRO-l võiks olla vahendaja roll ka antud valdkonnas ja võtta selle eest suurem vastutus.
Eesti riigieelarve strateegias on aastani 2020 nähtud rahvusvaheliseks kliimakoostööks ette miljon eurot aastas. „Varem polnud need summad nii konkreetselt fikseeritud. Andsime raha pigem teatud projektidele, näiteks Afganistanile kliimamuutuste leevendamiseks. Riiklik toetamine on Eestis suhteliselt läbipaistev. Oleme selgelt sõnastanud, milliseid projekte tahaksime arenguriikides näha,“ laiendas Müürsepp. Oma roll on ka kolmandal sektoril, mis toetab arengumaid nii rahaliselt kui ka aktsioonidega nagu „Teeme ära“.
Eesti tulevik
Euroopa Liit on lubanud aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 protsenti. Millisesse seisu paneb see aga põlevkivist sõltuva Eesti? „Ühest küljest me ajame Euroopa Liidus väga rohelist poliitikat. Saame aru, et eesmärk peaks olema vähese süsiniku heitega tootmise ja taastuvenergia suurem kasutuselevõtmine, et tagada puhtam majandus. Teisest küljest me ei saa ikkagi ära unustada eesti inimesi ning meie sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte,“ sõnas Müürsepp.
Päeva lõpuks pole aga tema sõnul kokku lepitud eesmärkide osas vasturääkivusi ja Eesti on valmis täitma neid ühtselt Euroopa Liiduga. „See 40 protsenti heite vähendamine ja teised eesmärgid on meile täiesti sobilikud ja Vabariigi Valitsuses kinnitatud,“ rõhutas Müürsepp. Juhataja tõi seejuures välja, et EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi juures on loodud innovatsiooni ja moderniseerimisfond, et ka Eesti-sugustel riikidel oleks võimalik viia majandust üle puhtamale tootmisele.
Müürsepp avaldas lootust, et poliitikud ja inimesed ilmutavad tulevikus kliima- ja keskkonnaküsimuste vastu suuremat huvi, mis kannustaks ka konkreetsete tegevusplaanide kasutuselevõtmist.
„Kui näiteks küsida inimestelt konkreetselt keskkonna või kliima kohta, siis öeldakse muidugi, et see on oluline. Kuid kui panna keskkond samasse ritta päevapoliitiliste küsimustega, siis langeb see nimistus kõvasti allapoole, kuna pole inimese jaoks sedavõrd igapäevane küsimus“.
Põhjuseid võib välja tuua mitu. Juba Eestit mõjutavad või seda tulevikus tegevad kliimamuutused pole äärmuslikud. „Teiseks muidugi see, et Eestis pole keskkonnakasutus tavainimese mõistes maksustatud. Vähemalt ei tunneta inimene, et peab keskkonna kasutamise eest maksma. Ettevõtted peavad saastetasusid muidugi maksma, kuid seda pole toodete hinnas otseselt näha. Inimesed näevad vaid seda, kui kallis miski on. Sama kehtib näiteks vee tarbimise või prügi puhul – me maksame küll selle eest, aga ei taju seeläbi keskkonna ees vastutust,“ leidis Müürsepp.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/11/evelyn-muursepp-kliima-ja-keskkonna-vallas-mangitakse-sudametunnistusele/