Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Ida-Viru suure tuuletööstuse idee peab riigikaitse ees taanduma

By etea EPL Delfi, 27.01.2016
Radareid segavate tuulepargiprojektide rohkus sunnib riiki uue radari ostmist arutama.
Viimastel päevadel on lausa kaks riigikogu komisjoni arutanud, kuidas tuuleenergiat ja riigikaitset omavahel klapitada. Äsja jõudis meediasse, ettuuletehnoloogia liit sooviks rajada suurelt jaolt Ida-Virumaale tuuletööstuse keskuse, mis looks isegi kuni 1400 töökohta. Paraku ei saa see mõte täies mahus kunagi teoks, aga tõenäoliselt ei juhtu seda üldse.
Nimelt segaksid tuulikud kaitseväe radareid ja Eesti Päevalehele teadaolevalt ka luuret. Õhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire inseneri ja tehnilise grupi ülema major Mati Kuppari sõnul on radaritega kaks probleemi.
„Esiteks tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke. Labade ioonkiirgus on ligilähedane lennuki kiirgusega, mis tähendab, et nad tuvastatakse kui õhusõidukid,” selgitas ta. Kui ekraani taga istuv inimene saab aru, et signaali tekitavad tuulikud, siis radar hakkab arvutama, kuhu võiks „õhusõiduk” edasi liikuda. See kulutab radari võimsust päris lennukite avastamise arvel. Mujal maailmas on tuulikute labasid kaetud kihiga, mis radari signaali peegeldamise asemel neelab. Ent see ei lahenda teist ja veelgi suuremat probleemi.
Tuulik varjab vaenlase
„Tuuliku taha tekib pimeala ja teoreetiliste arvutuste põhjal ei ole radar võimeline seal lendavat objekti tuvastama,” selgitas major Kuppar. Kui tuulikud on 200 meetri kõrgused ja radarist piisavalt kaugel, siis jääb pimeala juba sellisele kõrgusele, kus võiks sõjalennuk liikuda. Sellepärast seatakse tuulikutele kõrgusepiiranguid.
Sellest suvest kehtib uus ehitusseadus, mis võimaldab kaitseministeeriumil tuuliku ehitamist mitte lubada, kui see hakkaks radarit segama. Ja kuna Eesti radaripilt on integreeritud NATO omaga, siis on tingimused, kus, kui palju ja mida me peame nägema, rangelt paigas. Enim probleeme on oodata Lääne-Eestisse ja mõistagi Ida-Virumaale kavandatud tuuleparkidega.
Lääne-Eestisse Hiiumaa lähedale kavandab ülisuurt tuuleparki Nelja Energia. Kuid Muhumaal asub kaitseväe radar. Sellise kõrgusega tuulikuid, mida rajada soovitakse, ei saa kaitsejõud lubada.
Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et tema teada ei ole mingitest meetritest Hiiumaa puhul veel räägitud. Üldiselt olevat arendajad ja riik seni alati lahenduse leidnud. „Läänerannik on hea tuulepiirkond. Virtsu kandis on palju tuuleparke ja samas lähedal on Muhu radar. Nii et need saavad ka koos eksisteerida,” sõnas ta, kuid tõdes ühtlasi, et Ida-Virumaaga võib olla suurem probleem.
Mujal maailmas on radarite ja tuulikute vastuolu lahendatud näiteks lisaradaritega, mille on ehitanud kas riik või tuulikuarendaja. Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõuniku Heddy Klaseni sõnul võiks ka Eestis üks tuulikute kõrguse probleemi lahendus olla lisaradar. „Riigikaitse arengukava aga ei näe ette, et tuleks radareid juurde osta, eelarves pole ka selleks raha,” tõdes ta. Ühe radari eluea kulud – ost, hooldus, tööjõud ja kõik muu – on 30 aasta jooksul kokku vähemalt 60 miljonit eurot. Kui lisaradar kõne alla ei tule, ei jää arendajal muud üle kui kärpida tuulikud piisavalt madalaks.
Kui Lääne-Eesti probleem oleks veel lahendatav, siis Ida-Virumaaga on teine lugu. Sinna lisaradari ehitamist riigikaitsjad targu ei maini. Selle põhjus – millest kaitsevägi ja -ministeerium sõnagi ei räägi – peitub Eesti Päevalehele teadaolevalt luures.
Nimelt segavad tuulikud ka piiritagust pealtkuulamist. Pöörlevad labad ajavad raadiosignaali nii sassi, et sealt ei saa enam tervet sõnumit ja selle päritolu kohta täiesti kindlaks teha. Just seetõttu võib karta, et Ida-Virusse plaane tegevad arendajad peavad oma kavatsused maha matma.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2016/01/ida-viru-suure-tuuletoostuse-idee-peab-riigikaitse-ees-taanduma/