Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Kas oled valmis käima ukselt uksele, et kogukonda kaasata? Ehk kuidas kaasata kogukonda energiaühistu loomisel?

Energiaühistu Mentorprogrammi kogukonna kaasamise töötuba (17.03.2015)

Kogukonna kaasamise töötoa kokkuvõte

17. märtsil 2015 toimus Viljandimaal, Kõpus, Eesti Arengufondi eestvedamisel Energiaühistute Mentorprogrammi kolmas töötuba. Sel korral oli teemaks kogukonna kaasamine ning esinejateks pikaajalise kogukonna kaasamise kogemusega eksperdid. Töötoa osalejatele jagati praktilisi näpunäiteid, tutvustati välisriikide kogemusi kogukondade kaasamisel ning arutati üheskoos, kuidas kõik kümme osalejat võiksid enda plaanidele toetajaskonda leida.

Päev algas kohaliku kogukonna tutvustusega, kus Kõpu vallavanem, Tõnu Kiviloo, kohalviibijatele Kõpu valla võimalusi ja väljakutseid tutvustas. Seejärel andis Energiaühistute Mentorprogrammi kogukonna kaasamise mentor, Peeter Vihma, ülevaate ühistegevuse ajaloost, kaasamise teoreetilisest alusest ning Eesti kogukondade hetkeolukorrast. Vaadates energiaühistute spetsiifikat, tutvustasid Energiaühistute Mentorprogrammi välismentorid välisriikide kogemusi: Hans Christian Soerensen selgitas Taanis kasutusel olevaid mudeleid ning Lutz Ribbe pidas inspireeriva esitluse viidates Saksamaa ja Poola mudelitele. Viimase kogukonna kaasamise teemalise ettekande tegi Energiaühistute Mentorprogrammi tuuleenergia mentor, Tuuliki Kasonen, kes andis enda kogemuse põhjal nõu, kuidas veenda kogukondi energeetika lahendusi (nt tuulikuid) enda piirkonda rajama.

Töötoa teises pooles arutasid Energiaühistute Mentorprogrammi kümme kogukonda võimalusi enda seniseid kaasamisplaane edasi arendada. Keskenduti praeguste probleemide ja takistuste tuvastamisele ning otsiti neile üheskoos lahendusi. Arutelu käigus selgus, et mitmetel kogukondadel on sarnased väljakutsed, millest mitmeid on võimalik järjepidevate pingutustega ületada. Üldine atmosfäär oli optimistlik ning kogukondade esindajad lahkusid töötoast valmisolekuga lähiajal alustada kogukonna kaasamist, kui sellega veel alustatud ei oldud.

Lisaks kogukonna kaasamise ettekannetele oli töötoal ka üks varasema teema, finantsküsimuste, ettekanne. Nimelt tutvustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindaja Kristjan Kalda erinevaid toetuse saamise võimalusi, julgustades ka kohalolijaid toetust taotlema.

Kogukonna kaasamise õppetunnid

Ühistegevus on maailmas pikaajaline trend – esimene moodne kooperatiiv loodi Rochdales’is Inglismaal, millega liitumiseks tuli maksta vaid 1 nael. Tänapäeval on ühistegevuse liike mitmeid ning ka Eestis on palju kogukondi, kuid keskmiselt on siin kogukonnal vaid 10 aktiivset liiget ning kogukondade fookus on põhiliselt kultuuriteemadel. Eesti tüüpilistel kogukondadel ei ole eesmärke uute inimeste kaasamiseks ning selles suuna ei tegutseta (Eesti kogukondade hetkeseis 2014). Samuti on Eesti hetkel oma väärtushinnangutelt pigem ühistegevust mitte soosivas faasis (World Values Survey 2013). Seega seisab Energiaühistute Mentorprogrammis osalevatel algatustel ees raske ülesanne luua uus aktiivne kogukond, mille keskmeks on soojuse- ja/või elektri kogukonna-põhine tootmine ja tarbimine.

Kogukonna kaasamise töötoa tulemusena said kõik algatused mitmeid näpunäiteid sellest, kuidas ühistegevus käima tõmmata. Näiteks soovitati leida teemale mitmeid eestkõnelejaid, kes oleksid valmis ka vajadusel ukselt uksele käima ning kõikidele kohalikele energiaühistu ideid tutvustama. Eeskõnelejatena nähti mitte ainult tüüpilisi aktiivseid isikuid (nt poliitikud), vaid kõiki kogukonna liikmeid (nt poemüüja, postiljon ja teised, kes regulaarselt inimestega suhtlevad). Samuti nähti vajadust kohalike korteriühistute esimeestega tihedalt läbi käija, et tekiks ühine arusaam vajadustest ja võimalustest.

Selleks, et kogukonnas usaldust ja teotahet äratada, soovitati alustada väikselt – teha esmalt koos midagi väikesemahulist (nt energeetika töötubade korraldamine), mille põhjale hiljem mahukam projekt (nt koostootmisjaama kavandamine ja ehitamine) üles seada. Esmase eduloo põhjalt saab edasi minna ning kasuks tuleb saadud koostöökogemus, mis aitab hiljem vältida arusaamatusi suuremaid projekte ellu viies.

Lisaks soovitati siduda kogukonna liikmete saatus üheks, selgitades kõikidele osapooltele, kuidas nende naabrite käekäik tegelikkuses mõjutab ka neid ning vastupidi, et enda eesmärkide saavutamiseks tuleb ka kogukonda käima tõmmata.

Osalejaid julgustati, et grupidünaamikas on konfliktifaas täiesti tavaline enne kui jõutakse koostööfaasi ning konflikte kohates ei tohiks alla anda. Võib isegi juhtuda, et konfliktifaasi tulemusena selguvad teisedki uued eestvedajad, kes on valmis esimesed eestvedajad vajadusel välja vahetama. Sama loogika ütleb ka, et mida kõrgem on produktiivsus ja koostöö, seda vähem juhitavaks muutub grupp, sest ei sõltuta enam juhist ning koostööfaasis väheneb energiaühistu initsiatiivgrupi tähtsus, sest kogu ülejäänud kogukond on piisavalt kaasatud ning suudab ka iseseisvalt tegutseda. See on tähtis küsimus arvestades, et tavaliselt ühistut luues antakse tarbijatele kontroll tootmise üle ning kõikidele ühistu liikmetele jaotatakse võrdselt hääli vastavalt nende osamaksu suurusele. See tähendab, et paratamatult on esmase kaasamise läbi mõtlemine väga tähtis ning loob aluse edasiseks koostööks ning loodavateks protseduurideks.

Tõdeti, et kogukonna kaasamine on pidev protsess ning et isegi kui energiaühistu saab loodud ning vastav soojuse ja/või elektri tootmise lahendus paigaldatud, tuleb jätkata mitmete ühistegevustega. Seega ei saa langeda mugavustsooni, kus loodetakse hetkeolukorra automaatsele jätkumisele või paranemisele – selleks, et kogukonna liikmed oleksid jätkuvalt energiaühistus aktiivsed, tuleb kogukonna kaasamise teemad järjepidevalt päevakajalised hoida. Õnneks on Saksamaa näitel selge, et kui ühistegevus kord käima tõmmatud on, tekib kogukonnal soov veelgi rohkem ühiselt ära teha, et enda elukeskkonda parandada. Teisisõnu viivad positiivsed kogemused edaspidi veelgi suuremate õnnestumisteni. Samuti on energiaühistu juhtimisskeemid välisriikides üldjuhul üles ehitatud selliselt, et kaasamine oleks regulaarne ning ei piirduks vaid informeerimisega. Kasutades ära välisriikide õppetunde ja kasutusel olevaid mudeleid, saame ka Eestisse luua energiaühistud, mis kaasavad kogukonda püsivalt.

Kaasamist nähti vähemalt sama olulisena kui tehnoloogia välja valimist või finantsmudeli koostamist ning otsustati kaasamise plaane edasi arendada töötoas arutatu põhjal juba järgmise kuu jooksul.

kukk ees kanad jargi

Lisamaterjalid

  • Taani kogemuste teemalist esitlust saab vaadata siit
  • Saksamaa kogemuste teemalist esitlust saab vaadata siit
  • Kogukonna kaasamise üldist loogikat selgitavat ettekannet saab vaadata siit
  • Kaasava planeerimise juhend
  • Kogukonna arendamise käsiraamat
  • Eesti kogukondade hetkeseisu uuring

Ürituse galeriid on võimalik näha siin.

17. märts 2015