Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Kliimaleppeks Pariisis rohkem lootust. Roheline trend tugevneb

By Tuul Äripäev, 30.11.2015
Mitu tegurit räägib selle poolt, et täna Pariisis algaval ÜRO kliimakonverentsil on rohkem eeldusi tulemusi anda kui varasematel katsetel.
Ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimiseks on laialdasem poliitiline toetus, tuule- ja päikeseenergia hinna langusest on tekkinud reaalsed alternatiivid ning ka ettevõtjate ja investorite hoiakud on muutumas.
Ent ka karisid leppe sünni teel on siiski omajagu.
USA ja Hiina paadis. Tähtis poliitiline läbimurre tuli mullu novembris, mil USA president Barack Obama ja Hiina president Xi Jinping teatasid ühiselt, et pingutavad kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamise nimel. Tegemist on kahe suurima saastajaga, kes seni on ühisalgatuste suhtes skeptiliseks jäänud.
Praegu on 177 riiki veel enne Pariisi jõudmist oma ettepanekud lauale pannud, mis suurendab eeldusi esimest korda tõeliselt globaalse lepingu sõlmimiseks. See aeg näib olevat läbi, mil veel vaieldi, kas inimtegevus ikka kliima soojenemist mõjutab.
Enamik maailma riike on liitunud initsiatiiviga, et kliima ei soojeneks sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes üle 2 kraadi, mis teadlaste hinnangul suurima kahju veel ära hoiaks. Praeguseks esitatud ettepanekud veel seda tulemust kokku ei anna.
Pariisi oodatakse enam kui 140 valitsusjuhti ja riigipead, kelle hulgas on Barack Obama, Xi Jinping ning Venemaa president Vladimir Putin. Venemaa on suuruselt neljas heitmete emiteerija. Eestist läheb Pariisi ligi 20 liikmega delegatsioon.
Ürituse turvameetmed on maksimaalsed. Alles kaks nädalat tagasi korraldasid terroristid Pariisis veresauna, tappes 130 inimest.
“Arvan, et iga riigija iga riigijuhi jaoks on äärmiselt oluline saata signaal, et käputäie mõrtsukate jõhkrus ei peata maailma oluliste teemadega tegelemast,” ütles Obama kohtumise eel.
Kahe kraadi eesmärk pole saavutatav tehnoloogilise arenguta. Microsofti asutaja Bill Gates plaanib Pariisis välja kuulutada fondi asutamise, mis hakkab toetama uurimis- ja arendustegevust kliimatehnoloogia vallas. Isiklikust varast panustab ta meedia andmeil 2 miljardit dollarit.
Kes maksab. Raha ümber jätkub Pariisis vaidlus ka arenenud ja arenevate riikide vahel. Juba 2009. aastal lepiti kokku, et arenenud riigid eraldavad arenevatele riikidele puhtama tehnoloogia juurutamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks aastas 100 miljardit dollarit, kuid seda mahtu pole veel saavutatud.
Kliimakohtumise eel on ka ettevõtted teinud ridamisi avaldusi. Saksa kindlustushiid Allianz teatas, et lõpetab investeerimise ettevõtetesse, mis saavad üle 30% tuludest söe kaevandmisest või toodavad söest üle 30% energiast. Selle asemel kahekordistatakse investeeringuid tuuleenergia sektorisse.
Investor pöörab fossiilidest ära.
“See saadab investoritele selge signaali, et maailm liigub fossiilsetest kütustest kiiresti eemale taastuvenergia suunas,” teatas ettevõte. Firma investeeringute juht Andreas Gruber ütles Saksa telekanalile ZDF, et usub, et kliimale kahjulikud investeeringud ei tasu end kokkuvõttes ära.
Sama kursi on võtnud Norra 900 miljardi dollari suurune riiklik pensionifond, Prantsuse kindlustushiid ja ka Rootsi SEB.
Briti keskkonnateemadega tegelev mõttekoda Carbon Tracker hoiatas, et maailmas on praegu kavandamisel söe-, gaasi- ja naftaprojekte kokku 2,2 triljoni USA dollari suuruses summas, mis riskivad kliimakoostöö tulemusel majanduslikult ebatasuvaks muutuda. Mõttekoja prognoosi järgi jõuab nafta nõudlus tipust läbi kümnendi lõpus ja nõudlus gaasi järele kujuneb arvatust tagasihoidlikumaks.
Muidugi on ka vastupidiseid hääli – maailma suuruselt teine kaevandusfirma Rio Tinto Group usub, et kivisüsi jääb oluliseks energiaallikaks ka siis, kui valitsused otsustavad heitmeid piirata. Selle tagab nõudluse kasv sellistes riikides nagu India.
CO2-l võiks olla selge hind, leiavad ettevõtted. ELi heitme-kvootidega kauplemise süsteem ETS on siin aga väga kehv eeskuju, leidis vahetult kliimakonverentsi eel hinnangu avaldanud Euroopa Kontrollikoda. Kvootide ülepakkumisest kujunenud ülimadal hind ei ole mingi stiimul heitmete vähendamiseks. Selle asemel on süsteem võimaldanud arvukalt pettusija pigem heitmeid suurendanud, vahendas raportit The Telegraph.
Pariisi konverentsi tulemus selgub kahe nädala pärast.
2,7 KRAADILE aeglustavad laekunud heitmete kärpekavad kliima soojenemise, seda on vähe.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/11/kliimaleppeks-pariisis-rohkem-lootust-roheline-trend-tugevneb/