Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Kogukonnad soovivad luua isemajandavaid energiaühistuid

Arengufondi energiaühistute mentorprogrammi abil on esimesed kogukonnad tegemas ettevalmistusi iseseisvaks energia tootmiseks. Näiteks Raplamaa kogukond plaanib avada tuleval kevadel päikseenergial põhineva elektrijaama ning ruhnlased katsetavad nii tuule- kui ka päikeseenergiga.

uudisesse

Eesti energiaühistute programmi juhi Kristiina Sipelgase sõnul on energiaühistu grupp inimesi, kes soovivad ühiselt oma kodupiirkonnas oma tarbeks, kulutuste vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks hakata tegelema ise energia tootmisega, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Selliste ühistute loomisest huvitatud inimeste nõustamiseks algatati arengufondis umbes aasta eest mentorprogramm, mille raames juhendasid üheksa mentorit kümmet algatust. Projektijuhi Caroline Rute sõnul on viimase aasta jooksul mentorprogrammi raames käsitletud ettevalmistavaid tegevusi, mida on vaja läbi viia enne energiaühistu loomist.

“Iga algatus on saanud konkreetsetelt mentortitelt ka tuge – seega aasta aega rasket tööd ja tänaseks on esimesed tulemused näha,” sõnas Rute. Samas tõdes ta, et ilmselgelt võtab taolise ühistu loomine kaua aega, kuna tegemist on kogukondadega ja suurte investeeringutega, millel on pikemas perspektiivis ka suured mõjud.

Raplamaa kogukond plaanib avada enda elektrijaama kevadel

Üks mentorprogrammist hoogu saanud algatus on ökokogukond Väike Jalajälg. Algatuse eestvedaja Riinu Lepa ütles, et nende ökokogukond, mille eesmärk on parem ja ökonoomsem majandamine, on loodud juba varem.

“Energiaühistu saab olema kogukonna üks alategevustest ja seetõttu osalesime mentorprogrammis põhihuviga, millised taastuv energia tootmise tehnoloogiad sobiksid meie kogukonnale kõige paremini,” selgitas Lepa.

Tänu mentorprogrammile selgitas ökokogukond Väike Jalajälg välja, et nende asukohas Kesk-Eestis Raplamaal saab kõige edukamalt toota energiat päikesevalgusest. “Meil on arvutused tehtud kümne kilovatistel päikesepaneelidel põhineva elektrijaama loomiseks,” rääkis kogukonna eestvedaja.

Kogukonnal on tänaseks juba hinnapakkumised võetud ning plaanide kohaselt peaks kevadeks uus elektrijaam valmis olema. See jaam peaks olema piisav, et varustada energiaga kogukonnas elavat 15 täiskasvanut ja kuut last.

Ruhnlased katsetavad tuule- ja päikeseenergiaga

Ruhnu saarel muretsevad aga inimesed saare elektrivarustuse korralduse pärast, kus energiat toodetakse keskkonnavaenulike diiselgeneraatorite abil. Seetõttu tahavad Ruhnu algatuse eestvedajad propageerida kohalike ressursside ehk tuule- ja päikeseenergia kasutamist.

Ruhnu projekti algataja Hannu Lambi sõnul on esimene eksperiment juba tehtud. “Kõige pealt õnnestus meil juunikuus korraldada üks kursus, mille raames ehitati ise valmis üks väike tuulik, millega toodeti ka elektrit,” sõnas Lamp.

Samuti selgus eksperimendist, et tuuleenergiat kasutades saaks hoida Ruhnu saarel kokku ühe tonni jagu diislit, mida põletatakse praeguses elektrigeneraatoris. “See oleks siis esimene samm ja edasi peame tegelema analüüsiga, kuidas muuta saare energia varustus järjest rohelisemaks,” sõnas Lamp.

Tema hinnangul tuleb suurema lahenduse välja töötamiseks teha koostööd Eesti Energia ja Elektrileviga, kes omavad saarel vajalikku infrastruktuuri ja tootmisseadmeid.

Allikas: err.ee – Uudised. Rubriik: Majandus

 

pilt

Kogukonnad soovivad luua isemajandavaid energiaühistuid

By Tuul
ERR, 29.09.2015
Arengufondi energiaühistute mentorprogrammi abil on esimesed kogukonnad tegemas ettevalmistusi iseseisvaks energia tootmiseks. Näiteks Raplamaa kogukond plaanib avada tuleval kevadel päikseenergial põhineva elektrijaama ning ruhnlased katsetavad nii tuule- kui ka päikeseenergiga.

Eesti energiaühistute programmi juhi Kristiina Sipelgase sõnul on energiaühistu grupp inimesi, kes soovivad ühiselt oma kodupiirkonnas oma tarbeks, kulutuste vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks hakata tegelema ise energia tootmisega, vahendasid ERR-i raadiouudised
Selliste ühistute loomisest huvitatud inimeste nõustamiseks algatati arengufondis umbes aasta eest mentorprogramm, mille raames juhendasid üheksa mentorit kümmet algatust. Projektijuhi Caroline Rute sõnul on viimase aasta jooksul mentorprogrammi raames käsitletud ettevalmistavaid tegevusi, mida on vaja läbi viia enne energiaühistu loomist.
“Iga algatus on saanud konkreetsetelt mentortitelt ka tuge – seega aasta aega rasket tööd ja tänaseks on esimesed tulemused näha,” sõnas Rute. Samas tõdes ta, et ilmselgelt võtab taolise ühistu loomine kaua aega, kuna tegemist on kogukondadega ja suurte investeeringutega, millel on pikemas perspektiivis ka suured mõjud.
Raplamaa kogukond plaanib avada enda elektrijaama kevadel
Üks mentorprogrammist hoogu saanud algatus on ökokogukond Väike Jalajälg. Algatuse eestvedaja Riinu Lepa ütles, et nende ökokogukond, mille eesmärk on parem ja ökonoomsem majandamine, on loodud juba varem.
“Energiaühistu saab olema kogukonna üks alategevustest ja seetõttu osalesime mentorprogrammis põhihuviga, millised taastuv energia tootmise tehnoloogiad sobiksid meie kogukonnale kõige paremini,” selgitas Lepa.
Tänu mentorprogrammile selgitas ökokogukond Väike Jalajälg välja, et nende asukohas Kesk-Eestis Raplamaal saab kõige edukamalt toota energiat päikesevalgusest. “Meil on arvutused tehtud kümne kilovatistel päikesepaneelidel põhineva elektrijaama loomiseks,” rääkis kogukonna eestvedaja.
Kogukonnal on tänaseks juba hinnapakkumised võetud ning plaanide kohaselt peaks kevadeks uus elektrijaam valmis olema. See jaam peaks olema piisav, et varustada energiaga kogukonnas elavat 15 täiskasvanut ja kuut last.
Ruhnlased katsetavad tuule- ja päikeseenergiaga
Ruhnu saarel muretsevad aga inimesed saare elektrivarustuse korralduse pärast, kus energiat toodetakse keskkonnavaenulike diiselgeneraatorite abil. Seetõttu tahavad Ruhnu algatuse eestvedajad propageerida kohalike ressursside ehk tuule- ja päikeseenergia kasutamist.
Ruhnu projekti algataja Hannu Lambi sõnul on esimene eksperiment juba tehtud. “Kõige pealt õnnestus meil juunikuus korraldada üks kursus, mille raames ehitati ise valmis üks väike tuulik, millega toodeti ka elektrit,” sõnas Lamp.
Samuti selgus eksperimendist, et tuuleenergiat kasutades saaks hoida Ruhnu saarel kokku ühe tonni jagu diislit, mida põletatakse praeguses elektrigeneraatoris. “See oleks siis esimene samm ja edasi peame tegelema analüüsiga, kuidas muuta saare energia varustus järjest rohelisemaks,” sõnas Lamp.
Tema hinnangul tuleb suurema lahenduse välja töötamiseks teha koostööd Eesti Energia ja Elektrileviga, kes omavad saarel vajalikku infrastruktuuri ja tootmisseadmeid.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/09/kogukonnad-soovivad-luua-isemajandavaid-energiauhistuid/