Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Lugeja kiri: müüdid Eesti põlevkivitööstuse kliimaleppele vastavusest

By Tuul Eesti Päevaleht, 21.12.2015
Juba mõni päev pärast seda, kui Pariisis oli sõlmitud kliimalepe, kiirustasid peaminister ja majandusministeerium nagu korralikud kooripoisid kunagi lõõritama Eesti põlevkivitööstuse vastavusest äsja sõlmitud kliimaleppele.
Vale ei saaks olla veel suurem.
Eesti põlevkivitööstuse tõttu on iga eestlase CO2 heide Euroopas suurim. Oleme küll seda oluliselt vähendanud, aga võrreldes 1992. aastaga! 1990-ndate alguses oli põlevkivi kaevemaht praeguse 15 miljoni tonni asemel 28 miljonit tonni ja Eesti idapiiril tossasid musta suitsu ajavad põlevkivikorstnad veel armutus nõukaaegses tempos. Suur osa toodetud energiat läks Loode-Venemaa energiavajaduse katmiseks.
Ent kui võtta aluseks 2005. aasta, oleksid põlevkivitööstuse ja seega ka Eesti heitmed suurenenud, mitte kahanenud. Sellest kõva häälega ei räägita.
Üht lahendust näevad põlevkivitöösturite programmeeritud poliitikud ja ametnikud põlevkivist õli ajamises, mille tulemusena CO2 jalajälg justkui väheneks. Jah, väheneb, aga ainult meil kohapeal ja juhul, kui toodetud õli siin ei põletata. Kuna Eesti pole eraldi planeet, vaid osake Maast, toodab meie põlevkivist aetud õli põletamine teisel pool maakera täpselt sama koguse CO2 heitmeid.
Üha rohkem räägitakse ka Narva ja Auvere elektrijaamades põlevkivi asemel puidu põletamisest. Plaani kasuks räägib reaalselt väiksem CO2 heide, selle kahjuks aga protsessi vähene efektiivsus, mis hoolimata 640 miljoni euro eest rajatud uuest põlevkivikatlast ja mõne protsendipunkti võrra paranenud efektiivsusest jääb oluliselt maha lokaalsetes hakkpuidul töötavates elektri- ja küttejaamades saavutatavast efektiivsusest. Puitu Auveres ja Narvas katlasse ajades ning seda taastuvaks energiaks nimetades käitume riigina nagu klassikalised rohepesijad.
Lahendus on hajus tootmine
Toimiv lahendus, mis tagaks Eesti energiavarustuse, oleks hajus tootmine, milles on oma osa nii biokütustel, elektri- ja küttejaamadel, ranniku ja avamere tuulikutel ja tuuleparkidel, pump-hüdroakumulatsioonjaamal, päikesepaneelidel, kodustel salvestusvõimsustel ja nutikal võrgul ning senistel põhjasuuna ühendustel Skandinaaviasse ja peagi valmivate lõunasuunalistel ühendustel Skandinaaviasse ja mujale Euroopasse.
Eesti edukus sõltub üheselt sellest, kas poliitikud muudavad suunda kohe või aastate pärast. Nende otsustest sõltub, kas Eesti saab olema lõplik mahajääja või esiridadesse pürgija ja eeskuju teistelegi riikidele. Me planeet on eksisteerinud miljardeid aastaid enne inimesi ja eksisteerib tõenäoliselt ka miljardeid pärast meid. Kliimamuutuste ohjeldamine ja muutustega kohanemine või selle kõigega mittetegelemine on ainuüksi inimeste ja inimkonna küsimus.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/12/lugeja-kiri-muudid-eesti-polevkivitoostuse-kliimaleppele-vastavusest/