Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Maailm on fakti ees: kliima muutub ja me peame sekkuma

By etea Eesti Päevaleht, 01.12.2015
Maailma vägevad said eile Pariisis kokku, et ilmast rääkida. Kliimakohtumisel jätavad Obama, Putin, Xi Jinping, Merkel ja teised riigijuhid muud probleemid kõrvale, et lahendada üks globaalne mure – kliimamuutused.
Terrorirünnakud Pariisis mõjutasid kahtlemata ka kliimakonverentsi, kuid ei suutnud selle toimumist takistada. „Mis oleks parem vastus neile, kes tahavad meie maailma hukutada, kui meiepoolne pingutus seda päästa?” ütles USA president Barack Obama avakõnes.
Pariisis on esindatud 195 riiki, mis kokku vastutavad üle 95% kasvuhoonegaaside tekke eest. Kohale pole tuldud lihtsalt nägu näitama, vaid riigijuhid on selgelt märku andnud ühisest soovist kliimakokkulepe ka valmis saada ja sellele alla kirjutada.
Riikide üksmeel on märk sellest, et ei ole mõtet vaielda, kas kliima ikka muutub. Globaalse leppega ei võeta ainult kohustust koduplaneeti ravida, vaid ka vastutus Maa tõbede eest. Kõige selgemalt paistavad haigusnähud välja arengumaades, kuna sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning seal on ka vähe võimalusi kliimamuutustega toimetulekuks. Näiteks Aafrikat ähvardab enim põuapiirkondade laienemine ja sellest tingitud joogivee nappus.
Veetaseme tõus ja keeristormid hakkavad aga ohustama väikeseid Kariibi mere saari, näiteks Haitit ja Filipiine. Ookeanisaari ähvardab uppumine.
Kahe kraadi piir
Kliimamuutuste pidurdamiseks tahetakse määrata tegelikult väga lihtne taastusravi programm: planeedi temperatuuri tõus tuleb hoida alla 2 ºC võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Selle saavutamiseks tuleb kiiresti vähendada kasvuhoonegaaside tootmist ja liikuda vähese süsinikuga majanduse suunas.
Ometi on selle taga väga palju pisiasju, mille üle siiani vaieldakse, ja sel ajal kui riigijuhid kõnesid pidasid, polnud leppe tekst ikka veel valmis.
Hea uudis on see, et pea kõik kohale tulnud riigid on esitanud ka oma vabatahtlikud eesmärgid CO2 vähendamiseks, mis tõendab, et planeedi tervise eest ollakse valmis võitlema ja selle nimel koostööd tegema. Kahjuks on siin aga väike probleem. Nimelt ei suudeta heitmete vähendamiseks esitatud plaani järgides hoida planeeti soojenemast vähem kui 2 ºC võrra ehk suurem eesmärk jääks täitmata.
Seetõttu soovitakse riikide individuaalsed eesmärgid iga viie aasta tagant üle vaadata ning neid võimalusel täiendada. Pilk on seatud kaugele ja kui sajandi lõpuks pole Maa üle kahe kraadi soojenenud, võivad läbirääkijad oma tööga rahule jääda.
Sõltuvalt riikide majanduslikust olukorrast on heitmekoguste vähendamise kohustused erinevad. Kõige ambitsioonikama plaaniga on Euroopa Liit, mis peaks võrreldes 1990. aasta sihttasemega saastet 2030. aastaks 40% vähendama. USA, Hiina ja Venemaa on võtnud võrdlustasemeks 2005. aasta, sest siis olid nende heitmekogused suuremad ja seetõttu on eesmärki lihtsam täita. 2030. aastaks peaks USA panus olema 26–28%, Venemaal 25–30% ja Hiinal koguni 60%.
Hiina panus on eriti oluline, sest riik on maailma suurimaid kasvuhoonegaaside tootjaid (22% kogu saastest). USA lisab 13%, India ja Venemaa 5%. Euroopa Liidu liikmed toodavad 9% kasvuhoonegaasidest.
Siit tuleneb ka kliimakokkuleppe üks suurimaid probleeme. Ajalooliselt on suurimad saastajad olnud arenenud maad, mis on tänu tööstusele ka rikkuseni jõudnud. On loomulik, et just nemad peaksid hoolt kandma tekitatud jalajälje kustutamise eest. Kuna vaja on aga ka arengumaade koostööd, on rikkamad riigid lubanud neid rahaliselt aidata. Juba 2009. aastal võtsid arenenud riigid kohustuse 2020. aastaks panustada igal aastal 100 miljardit USA dollarit (eurodes ligikaudu sama summa) kliimamuutustega võitlemiseks.
Arengumaad tahavad raha
Arusaam arengumaadest aga muutub kiiresti. Arenenud maadelt pärineb vaid 35% globaalsest saastamisest. Hiina ja India saastavad kahepeale pea sama palju. Seetõttu on üles kerkinud probleem: arengumaad süüdistavad saastamises rikkaid, kuid samal ajal kasvavad nende endi heitmed. Pealegi areneb kiirelt ka nende majandus. Arenenud riigid on küll valmis teisi aitama, kuid tahavad vastutasuks ka konkreetseid tulemusi näha. Kui rikkad pidevalt oma saastehulka vähendavad, on loomulik seda ka teistelt nõuda. Kui arengumaad soovivad 2013. aastaks veel vähemalt 100 miljardit dollarit, siis näiteks Euroopa Liit on selle vastu, sest selline kohustus mõõdaks vaid sisendit, mitte tulemusi.
Teiseks tekitab Pariisis taas muret USA, kelle eestvedamisel leping eelmine kord sõlmimata jäi. Kuigi Obama on valjuhäälselt rääkinud kliimakokkuleppe poolt, on vabariiklased ikka veel sellele mõõdukalt vastu. Ilmselt ei jää leping ameeriklaste tõttu sõlmimata, ent ta ei pruugi tulla nii siduv ja tugev, kui võiks. Põhiliseks küsimuseks saab, kuivõrd õiguslikult siduv saab kokkulepe riikidele olema ning millised osad põhitekstist välja jäetakse ja lisadesse üle viiakse. Probleem on nimelt selles, et lepe peab USA-s saama ka kongressi heakskiidu ja vabariiklased ei pruugi seda täies mahus läbi lasta.
Ometi peab tulevane leping olema ka seaduslikult siduv. See annaks kõige selgema signaali, et valitsused on endale tõepoolest võtnud kohustused kliimamuutustega võidelda. Nii USA kui ka Hiina on andnud positiivseid märke koostöövalmidusest. Surve kokkuleppele jõudmiseks on igatahes suur, kuna planeedi palavik aina tõuseb ja iga järgnev ravimiteta aasta ainult süvendab probleeme.
Pärast riigijuhtide eilset sissejuhatust, kus osales ka Eesti peaminister Taavi Rõivas, algavad sel nädalal läbirääkimised valdkonnaministrite osalusel. Nädala lõpuks peaks olema selge, kas kliimakokkulepe sünnib või mitte. Lepingu täpset teksti täpsustatakse aga edasi. Kliimakonverents peaks lõppema 11. detsembril.
ÜKSKÕIKSUS
Eestlasi kliima eriti ei huvita
Eestlased on Eurobaromeetri uuringu järgi kliimamuutuste vastu üllatavalt ükskõiksed. Kui 69% Euroopa Liidu elanikest peab kliimamuutusi äärmiselt tõsiseks probleemiks, siis eestlastest on neid poole vähem.
Osalt võib ükskõiksus tuleneda meie geograafilisest asukohast, sest otsest mõju näeme ilmselt alles aastakümnete pärast. Oluline on tähele panna, et Pariisis räägitakse kliima muutustest, mitte soojenemisest, kuna viimane on vaid osa üsna raskesti hoomatavast protsessist. Tulevikuperspektiiv näeb ette ekstreemsete ilmastikuolude sagenemise, millest osa tuleneb ka kliima soojenemisest.
Eesti jaoks tähendab see lumevaeseid talvi ja suurte üleujutuste arvu kasvu. Suure osa aastast saab ilm olema just selline, nagu praegu aknast välja vaadates paistab.
Kuna eestlase ukse taha jõuavad kliimamuutuse märgid visalt, siis pole imestada, et viimasel kuuel kuul on vaid 285 eestlast võtnud meetmeid kliimamuutuse vastu võitlemiseks.
KOMMENTAAR
Pariis võib Eestilt võtta põlevkivitööstuse
Eesti osaleb kliimaläbirääkimistel Euroopa Liidu liikmena ja jagab seega ühiseid seisukohti ning ka kohustusi. Pikaajalise eesmärgina tuleb meil 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside hulka 40% võrreldes 1990. aastaga.
Eesti kasvuhoonegaaside mahust toodab 87% energeetikasektor. Veelgi enam, ligi 60% CO2 saastest tuleneb Eesti Energiast. Tubli osa annavad juurde teised põlevkivitöötlejad, nagu VKG. Seega pole raske arvata, kust peaks tulema kokkuhoid.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt sõnas, et Pariisi kliimakokkulepe ja Eesti põlevkivi tulevik on omavahel selgelt seotud. Karmistuvate saastenormide täitmiseks tuleb põlevkivitööstust ümber korraldada. „Juba 2030. aasta eesmärkideni jõudmiseks tuleks ära lõpetada põlevkivi otse ahju ajamine ning keskenduda põlevkiviõli tootmisele, rafineerimisele ja lisandväärtuse loomisele,” ütles Münt.
„Kui õli turuhind oleks piisavalt kõrge, siis oleks plaan juba praegu olemas,” märkis Münt. Tuleks teha vajalikud investeeringud ja orienteeruda põlevkiviõlile. „Sellele aitaks omakorda kaasa praegu õlitoodangu jaoks pakutav tasuta CO2 kvoot ja ka maksusüsteemi saaks viia kooskõlla naftahinnaga,” selgitas asekantsler. Nii saaks maavarast õli tootmise muuta ettevõtja jaoks ahvatlevamaks kui selle põletamise. Investeeringuid tuleks aga teha kiiresti, sest võib-olla pole mõne aasta pärast enam üldse otstarbekas põlevkivisse investeerida.
Kui vaadata pikaajalisi eesmärke, on Euroopa Liidus 2050. aastaks seatud eesmärk kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendada koguni 80% võrra. „Siin ei piisa enam evolutsioonist põlevkivitööstuses, vaja on revolutsiooni,” ütles kliimamuutusega kohanemise eest vastutav asekantsler.
Väga võimalik, et selleks ajaks pole põlevkivi töötlemine enam majanduslikult tasuv. See sõltub muidugi nii nafta hinnast kui ka CO2 kvootide tasust. Ühelt poolt survestab põlevkivitööstust saaste vähendamise kohustus, teiselt poolt aga turumajandus. „Põhjamaadega ühisel turul ei pruugi põlevkivistelektri tootmine enam ära tasuda, kui naabritelt saab energiat odavamalt sisse osta,” arvas Münt.
Asekantsler viskas õhku ka poliitikutele suunatud küsimuse, kui suures mahus peaks Eesti ise elektrit tootma, kui on olemas alternatiive. Münt lisas, et ka kliimastrateegia koostamisel küsitakse valitsuselt otse, milline peaks olema põlevkivi roll Eestis. Kas me peaks tootma elektrit või õli? Kas me peaks üldse tootma?
Selge on see, et kasvuhoonegaaside drastilise vähendamisega paralleelselt ei saa põlevkivi põletamine jätkuda. Vaja on alternatiive, mida Eestis saaks pakkuda biomassi ja tuuleenergia efektiivsem kasutamine. Valutuks üleminekuks plaanib riik toetada tarku lahendusi ning investeerida innovatsiooni.
Eestlased ei hooli kliimamuutustest
Eestlased peavad kliimamuutusi palju väiksemaks probleemiks kui Euroopa Liidu elanikud keskmiselt.
EESTI
EUROOPA LIIT
MIS ON MAAILMA OLULISIM PROBLEEM?
KUI OLULINE ON, ET VALITSUS TOETAKS ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMIST?
KES VASTUTAB EL-IS KLIIMAMUUTUSTEGA TOIMETULEKU EEST?
KLIIMAMUUTUSED JA KUIDAS NENDE VASTU VÕIDELDA
0,85 °C on saja aasta jooksul tõusnud Maa keskmine temperatuur
80-95% peavad arenenud riigid heitmete hulka vähendama, nende hulgas Eesti
170 riiki on esitanud oma heitmete vähendamise panused. 95% maailma heitmekogusest toodavad just need riigid
3 °C tõuseb praegu esitatud eesmärkide täitmise puhul 2100. aastaks Maa keskmine temperatuur
1 000 000 eurot aastas panustab Eesti rahvusvahelisse kliimakoostöösse
2 °C võib Maa keskmine temperatuur tõusta võrreldes tööstuseelse ajaga
40-70% tuleb 2050. aastaks (võrreldes 1990. aastaga) vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid
100 000 000 000 dollarit peab avalik ja erasektor 2020. aastaks panustama kliimamuutuste kontrollimiseks
Allikad: Euroopa Komisjon, keskkonnaministeerium, NSIDC (National Snow ja Ice Data Center)

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/12/maailm-on-fakti-ees-kliima-muutub-ja-me-peame-sekkuma/