Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Ossinovski tõmbas pidurit

By Tuul Äripäev, 27.11.2015

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski peatas seadusemuudatuse, mis võib tema miljonärist isa Oleg Ossinovski äri käekäiku mõjutada.

Sotsiaalministeeriumi nimel jättis tervise- ja tööminister Ossinovski kooskõlastamata majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumist kooskõlastusringile saadetud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Ossinovskile ei meeldinud, et Eesti Energia saaks Narva elektrijaamades puidu põletamise eest toetust ning need puidu põletamise mõjud on läbi analüüsimata. Samuti on Ossinovski hinnangul eelnõu põhjendamatult diskrimineeriv tuuleenergia suhtes, kuna toetuste saamisel säilib 600 GWh suurune aastane mahupiirang.

Sisuliselt on Ossinovski jutt refereering Eesti Taastuvenergia Koja eelnõule viiel leheküljel esitatud tagasisidest. Pole saladuseks, et sotsidel on olnud juba aastaid tihe side taastuvenergia tootjatega ning nende katus- ja lobiorganisatsiooni Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist on ligi 20aastase staažiga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Ka on mitu tuulest energiat püüdvat ärimeest teinud sotsidele viimastel aastatel kopsakaid annetusi.

Kuid Ossinovski reageeringu muudab pikantsemaks fakt, et ka tema miljonärist isal ja erakonna suursponsoril Oleg Ossinovskil on ärihuvidtuuleenergiafirmas – Läänemaal Hanila vallas asuvat 12 MW võimsusega tuuleparki omavas Skinest Energias. Skinest Grupi kaudu kuulub Oleg Ossinovskile Skinest Energias 36,7protsendiline osalus ning ta on ka ettevõtte nõukogu liige.

“See on sotside programmis sees”. Jevgeni Ossinovski kinnitusel ei ole selles kirjas esitatud seisukohad mitte kuidagi mõjutatud isa osalusesttuuleenergiaäris ning ta ei ole ka kunagi arutanud isaga seaduseelnõu võimalikke mõjusid. Tegemist on erakonna programmiliste väärtuspõhimõtetega, mida erakonna esimees on edasi andnud.

“Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohad põhinevad meie valimisprogrammil ja ühel varasemal juhatuse otsusel, kus juhatus toetas “Taastuvenergia 100 protsenti” programmi. See on programm, mille Taastuvenergia Koda ja teised taastuvenergiaorganisatsioonid paar aastat tagasi esitasid. Meie erakond asus seisukohale, et neid põhimõtteid me toetame,” selgitas Ossinovski.

Eriti tugevalt on sotsid vastu Eesti Energia põlevkivikateldes puidu põletamisele, kuna see on nende hinnangul väheefektiivne ning tõstab oluliselt küttepuu ja puiduhakke hinda. Ossinovski viitab ka, et toetustega soovitakse lappida Auvere jaama tehtud ebamõistlikku investeeringut.

Samas teatakse rääkida, et sotside eelmine majandusminister Urve Palo polevat sugugi olnud nii kategoorilisel taastuvenergia tootjate seisukohtadega sarnasel arvamusel.

Sotside oponendid ütlevad, et puidu põletamine põlevkivikateldes on kõige odavam ja elektritarbijaid kõige vähem taastuvenergia tasu maksmise kaudu koormav viis taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks. Juttu puidu hinna tõusust räägivad sotsid aga selleks, et graanuliärimeestele see hinnatõus kindlasti ei meeldiks.

Keskerakond sama meelt. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pahandas septembris oma blogis, et millegipärast ei soovita kehtivattaastuvenergia toetuste regulatsiooni teha selliseks, et peamisteks taastuvenergia toetuste saajateks oleksid ikkagi eelkõige need tootjad, kes suudavad kõige ökonoomsemalt ehk kulude mõttes kõige säästlikumalt taastuvenergiat toota. Selliseks kõige efektiivsemaks taastuvenergia tootjaks oleks Savisaare hinnangul Eesti Energia.

“Pigem soovitakse valitsuskoalitsiooni poliitikute poolt Eesti kõige ulatuslikumat taastuvenergia tootjat nendest toetustest ilma jätta ning suunata kõigiltelektri tarbijatelt kohustuslikus korras kogutavad kümned miljonid eurod hoopis enda erakondade sponsorite energiafirmadele,” heitis Savisaar ette.

Vana poliitrebane Savisaar teab, kust valitsuskoalitsioonil king pigistab. Elektrituruseaduse muudatus on kindlasti koht, milles kompromissi leidmine kujuneb väga keeruliseks.
Ossinovski: esindan erakonda, mitte isa

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski põhjendab elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükkamist sellega, et koalitsioonilepingus sai see teema teisiti kokku lepitud. “Milleks me neid koalitsiooniläbirääkimisi peame, kui eelnõusid selliselt kirjutatakse?” küsib terviseja tööminister Ossinovski.

Millest tuli selline üsna kategooriline eelnõu mittekooskõlastamine? Siin ma andsin seisukoha Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena. See eelnõu ei vasta koalitsioonilepingule ja see on juba pikem, nii-öelda habemega lugu. Põlevkivikateldes puidu põletamine on kõige ebaefektiivsem viistaastuvenergia tootmiseks ja see toob kaasa ka puidu hinna kallinemise.

Sama punkti, kas lubada Narva jaamades puitu põletada või mitte, arutati koalitsioonikõnelustel mitumitu päeva. Saavutatud kokkulepe oli, et me oleme nõus puidu põletamisega Balti Elektrijaama 11. plokis, mis läheb koostootmisse Narva Soojusega. Meie programmiline positsioon on, et me ei luba Narvas üldse puitu põletada, sest see ei ole efektiivne. Kompromissiks oligi 11. plokk. Nüüd tuli eelnõu, mis sisuliselt läheb vastuollu sellega, mida me kokku leppisime. Milleks me neid koalitsiooniläbirääkimisi peame, kui eelnõusid selliselt kirjutatakse?

Kas teile riigile kuuluva Eesti Energia toetamine ei meeldi ning olete ühes paadis taastuvenergia tootjatega? Ei, absoluutselt mitte. Kui Eesti Energia tahab teha uue tuulikupargi, siis saavad nad samamoodi toetust nagu kõik teised. Aga meil ei ole mingit põhjust eelistoetust anda riigi poolt kunagi tehtud lollide otsuste lappimiseks (viide Auvere jaama ehitusele – toim). Kui erainvestor investeerib elektrijaamaja projekt osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, siis ei hakata sellele ots otsaga hakkama saamiseks peale maksma. Miks me siis riigifirma puhul peaksime selliselt käituma?

Taastuvenergeetika toetuste mõte on selles, et meil tekiks turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Eesti Energia puhul me räägime aga võimsusest, mis on juba loodud ning seal ei ole taastuvenergialahendused osa efektiivsest lahendusest. Loomulikult oleks seal odav puid kütta, aga see oleks ka väheefektiivne. Kui vaadata neid koguseid, mida nad plaanivad ahju ajada, siis see avaldab mõju puiduja puiduhakke hinnale ning selle kaudu ka toasooja hinnale nendes kohtades, kus köetakse hakkepuiduga. Seda on ka majandusministeerium tunnistanud.

Minu põhimõtteline arusaam on, et põlevkivielekter on jätkusuutmatu nii tervise kui ka keskkonna mõttes ning tegelikult peaksime soodustamataastuvenergiale üleminekut, mis tähendab seda, et peame soodustama uute võimsuste teket ning sellele vajadusel peale maksma, kuni nad ise turutingimustel veel ei toimi. See on põhimõtteline erinevus sellest arusaamast, et taastuvenergia kohustus tuleks võimalikult odavalt täis saada.

Te ütlete siis, et puidu põletamine põlevkivikateldes ei ole taastuvenergia? See on taastuvenergia, aga kõige lihtlabasemat tüüpi taastuvenergia. Eesti saavutaks 100 protsenti taastuvenergiat, kui me kõik ehitaksime endale ahjud koju. Aga see oleks erakordselt ebaefektiivne. Puidu põletamisel on Narva jaamade kasutegur alla 50 protsendi, koostootmisjaamades on see peaaegu 100 protsenti ja puiduhakke katlamajades 75-80 protsenti. Samast puidust saadakse Narvas palju vähem energiat.

Miks te peate eelnõu tuuleenergia suhtes põhjendamatult diskrimineerivaks? Üldine loogika on, et riik peaks andma toetusi tehnoloogianeutraalselt ja see ei peaks olema riigi otsustada, kui palju peab olema päikese-, tuulevõi hakkepuiduenergiat. Milliseid energia tootmise viise kasutatakse, peaks olema ettevõtete otsustada. Miks peaks tuuleenergia tootmise mahtu eraldi mingi 600 GWhga piirama, sellel ei ole ühtegi sisulist põhjendust.

Kui palju on teie seisukohti mõjutanud, et ka teie isal on osalus tuuleenergiaäris? Absoluutselt mitte. Ma ei tea isegi, kas tal praegu on mingi osalus. Ma tean, et tal oli kunagi vaidlus, et tema tuulikuid ei ühendata võrku, ja ka seda, et ta ei ole riigilt taastuvenergiatoetust saanud. Aga see on vana info ja ma ei tea ausalt öeldes sedagi, kas üldse ja millised ärihuvid tal selles valdkonnas praegu on.

Te ei ole temaga arutanud seaduseelnõu mõjusid? Absoluutselt ei ole. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohad põhinevad meie valimisprogrammil ja ühel varasemal juhatuse otsusel, kus juhatus toetas “Taastuvenergia 100 protsenti” programmi. See on programm, milleTaastuvenergia Koda ja teised taastuvenergia organisatsioonid paar aastat tagasi esitasid. Meie erakond asus seisukohale, et neid põhimõtteid me toetame.

Erakonnal on siis hästi tihe side Taastuvenergia Kojaga? Me peame neid päris headeks partneriteks, jah. Nemad meid ka. Eks taastuvenergiaküsimusi arutame nendega üsna tihti, mis on loomulik. Eelmisel nädalal kohtusin ka näiteks Eesti Energia esindajaga ja kuulasin nende muresid. Eks me kuulame kõiki, aga meie filosoofiline alus ja põhimõte selles asjas on natuke teistsugune kui mõnel teisel erakonnal.

Taastuvenergia tootjad on teinud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ka annetusi… (ütleb vahele) Ei tea. …et Te ei tee neid otsuseid. (uuesti vahele) Vastab see üldse tõele? Peaks peasekretärilt küsima. Võib-olla on, ma tõesti ei tea seda. Meie jaoks on tegemist pikaajalise väärtuspõhise programmigaja me tõesti arvame, et Eestis peaks põlevkivist elektri tootmine lõppema.

Kas sotsiaaldemokraadid teevad kõik, et patiseis laheneks ja seaduseelnõu ei jääks jälle pikalt vinduma? Täna on see pall selgelt majandusministeeriumi käes, sest meie tahame, et see eelnõu vastaks koalitsioonileppele. Me oleme valmis seda arutama ja kompromissi leidma, kuid majandus- ja taristuminister ei ole viimase kahe kuu jooksul kordagi näidanud initsiatiivi, et seda teemat edasi viia.

Kas erakond on koalitsioonis selles küsimuses üsna üksi? Ma ei tea, mida IRL arvab. Me ei ole seda rohkem arutanud, ainult siis, kui see kooskõlastusringile tuli. Valitsuse ja fraktsiooni tasemel pole seda arutatud.

Ühel hetkel võib sellest saada siis koalitsiooni uus tülikoht?

Kui on põhimõtteline erimeelsus, siis on põhimõtteline erimeelsus. Eks me neid erimeelsusi klattisime kevadel koalitsioonikõnelustel kolm päeva ja järgmisel korral loodetavasti nii kaua ei lähe. Meie oleme aruteludeks avatud, aga meie poole pole keegi tulnud.

Eesti peab keelatud skeemi muutma

Taastuvenergia ettevõtetele jagatakse aastas kokku üle 70 miljoni euro toetusi, kuid Euroopa Komisjon nõuab raha jagamise skeemi muutmist, sest tegu võib olla keelatud riigiabiga.

Kui Eesti riik sai Euroopa Komisjonilt 2014. aastal senisele taastuvenergia toetusele riigiabi loa, siis üks tingimus oli, et 2015. aastal seda toetuste skeemi muudetakse. See rong on praeguseks küll läinud, kuid õnneks päästab meid praegune madal elektrienergia hind, mistõttu tootjate ülekompenseerimist ei toimu.

“Kui me ei ole jõudnud skeemi muuta ajaks, kui elektrienergia hind taas tõusma hakkab, võib Euroopa Komisjon menetlust alustada,” selgitas majandus- ja kommuni-katsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar. “Lisaks peab riigiabi reeglite kohaselt hiljemalt 2017. aastal toimuma uute toetuste saajate turuletulek vähempakkumiste saatel. Seega peame lähiajal kindlasti sellised vähempakkumised korraldama, selleks on vaja elektrituruseaduse muudatustega edasi minna.”

Seega, kui poliitikud ja huvirühmad veel pikalt vaidlevad ja venitavad taastuvenergia
toetuste uue skeemi vastuvõtmisel, võib selle tulemuseks olla Euroopa Komisjoni keelatud riigiabi otsus.

Aastaid ministeeriumide ja riigikogu koridorides ja kabinettides tiirelnud eelnõu kerkis sel sügisel taas päevakorda. Laual on kaks võimalust.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on võtnud elektrituruseaduse muudatuste suhtes taastuvenergiat tootvate ettevõtjatega sarnase positsiooni. Seda põhjendatakse eelkõige keskkonna- ja tervishoiu parandamisega ning selleks tuleb igati arendada taastuvatest allikatest elektri tootmist.

Teine ideoloogia ütleb, et püüame elektritarbijat võimalikult vähe taastuvenergia tasuga koormata ning kui riigil on taastuvenergia osakaalu kohustus täidetud, siis pole mõtet üle selle ka toetusi maksta. Seda mõtet kannab üldjoontes ka seaduseelnõu.

Suured ärihuvid. Taastuvenergiat tootvate ettevõtjate jaoks on ennekõike tegemist ikkagi äriga, mida toetatakse igal aastal kümnete ja kümnete miljonite eurodega. Selleks aastaks on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuse suuruseks ette nähtud 66,6 miljonit eurot ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuseks 5,6 miljonit eurot. Toetustest kulub ligi pool tuulikutele.

Et elektritarbijatelt kogutavat tasu ei saa väga järsult kasvatada, tekitabki toetuste jagamine pingeid ning huvigrupid püüavad seaduseelnõu punkte enda kasuks kallutada. Paraku võib sotside üsna selge kompromissitus teatud punktides tähendada poliitilist patiseisu, mis pikemal venimisel ähvardab riiki Euroopa Komisjonijärjekordse keelatud riigiabi otsusega.

Uus skeem ei päästa. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal uskus, et seadusega leitakse arukas lahendus ja eelnõu saadakse kevadhooajaks siiski juba parlamenti.

Elektrituruseaduse muudatuste üks eesmärk on vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. Selleks fikseeritakse taastuvenergiatootjate tulu ülemised piirid.

Kuid 2012. aastal välja töötatud skeem tekitab praeguste madalate elektrihindade juures olukorra, kus toetused hoopis suureneksid.

Seda leidis ka konkurentsiamet oma analüüsis. Nende hinnangul oleks juhul, kui 2014. aastast oleks kehtinud uus toetuste skeem, enamikul kuudel toetused suuremad praegu makstavatest.

Ka Nelja Energia juhatuse liige ning tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus märkis, et seaduseelnõu esialgne mõte vähendada toetusi on seoses madalate elektri börsihindadega nüüdseks kadunud.
Ministeeriumi hinnangul on tuule piirang oluline

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatari sõnul on nad Euroopa Komisjonile olukorda selgitanud. Praegu ülekompenseerimisega tegu pole.

Eesti riik on võtnud Euroopa Komisjoni ees kohustuse muuta taastuvenergia toetuste skeemi. Kui reaalne on, et Euroopa Komisjon võib alustada riigiabi loa rikkumismenetlust ning milliseid sanktsioone võib see kaasa tuua? Majandusministeerium on olnud Euroopa Komisjoni ametnikega kontaktis ning selgitanud olukorda. Kuna elektrienergia hinnad on 2015. aastal olnud rekordiliselt madalad, on tootjate ülekompenseerimise risk väike. Riigiabi andmise puhul on kõnealuses kaasuses just ülekompenseerimine see tegur, mille puhul võiks rikkumismenetlust alustada. Olukord Euroopa elektriturul näitab, et niivõrd madala elektrienergia hinna juures on ka juba mitu baaskoormust tagavat elektrijaama tootmise lõpetanud või teatanud plaanitust varasemast sulgemisest. Kui me ei ole jõudnud skeemi muuta ajaks, kui elektrienergia hind taas tõusma hakkab, võib Euroopa Komisjon tõenäoliselt menetlust alustada.

Lisaks, riigiabi reeglite kohaselt peab hiljemalt 2017. aastal toimuma uute toetuste saajate turuletulek vähempakkumiste saatel. Seega peame lähiajal kindlasti sellised vähempakkumised korraldama, selleks on vaja elektrituruseaduse muudatustega edasi minna.

Tuuleenergia tootjad on põhimõttelisel seisukohal, et eelnõust tuleb välja võtta tootmise 600 GWh aastane mahupiirang. Milline on ministeeriumi seisukoht? Tuule piirang on oluline konkurentsiolukorra vaatevinklist. Riigil kui abi andjal ei ole võimalik muuta abi reegleid pehmemaks, kui need tootjate investeeringu otsuse tegemisel olid. Praeguste tuuleparkide investeeringu tegemise hetkel oli mahupiirang juba kehtestatud. 600 GWh piiri kaotamine oleks ilmselge soodustus kõigile tuulest elektrienergia tootjatele. Küll aga ei hakka kehtima
600 GWh piirang nendele tuulest elektrienergia tootjatele, kes vähempakkumise raames toetust hakkavad saama.

Konkurentsiameti analüüsi järgi praeguse madala elektri hinna juures eelnõu seadustamisel taastuvenergia toetused hoopis tõusevad. Kas 2012. aasta elektrihindade alusel kokkulepitud määrad tuleks üle vaadata? 2012. aastal kokkulepitud määrad tagavad senistele tootjatele mõistliku tulukuse. Eelnõus kajastatud skeem muutub tarbijale kasulikuks, kui elektrienergia turuhind on üle 36 €/MWh. Viimase aasta hinnad on selle piiri peal liikunud. Pikaajaliselt ei taga niivõrd madal hind sektori jätkusuutlikku arengut.

Kommentaar
Riik murrab lubadusi mitmendat korda

MARTIN KRUUS

Nelja Energia ASi juhatuse liige ning Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees

Oleks toetuste skeemi muutmine lihtne, oleks see ammu ära tehtud. Diskussioon on käinud juba viis aastat ja põhjus, miks me ei ole kusagile jõudnud, on selles, kas kokkulepetest peetakse kinni või ei peeta. Riik ühe osapoolena ei ole kokkulepetest huvitatud ja on seda ka korduvalt demonstreerinud. Väga veider, et niivõrd põhimõttelise asja ümber muudkui jahume ja jahume, aga siin ei saa meie poolt mitte mingisugust järeleandmist olla ja seda järeleandmist ka ei tule.

Riik soovis oma energiatootmise portfelli muuta, tuues sisse rohkem taastuvaid allikaid. Seda on riik erakapitali toel ka saavutanud, kuid sellele vaatamata on riik asunud oma varasemaid lubadusi murdma. Kui üks seadus on vastu võetud ja seal öeldakse, et toetused kehtivad 12 aastat, siis oleks normaalne eeldada, et need kehtivadki 12 aastat.

Samasse ritta läheb ka majandusministeeriumi ja Taastuvenergia Koja vahel 2012. aasta suvel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi teema. See oli juba teine kord, kus me riigiga saavutasime kokkuleppe ja ei läinud paari kuudki, kui kokkuleppest taganeti. Valitsus arutas memorandumit ja leidis, et teatud punktid ikkagi ei sobi. Mina järeldan, et see memorandumile allakirjutamine ei olnud riigi poolt siiras, vaid silmakirjalik.

Kahjuks on siin suuremat sorti arusaamatus ühe grupi ettevõtjate ja riigi vahel. Kellele see vinduv probleem kasulik on, mina öelda ei oska. Kindlasti ei ole see meile kasulik.
Tasub teada
Mis muutub?

Praegu maksab Elering taastuvast allikast toodetud elektrienergia eest 53,7 €/MWh ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest 32 €/MWh. Lisaks toetusele saab elektrienergia tootja tulu ka elektribörsile müüdud elektrienergia eest.

Tootja toetuse ja turuhinna tulu ei ole seejuures toodetud elektrienergia MWh lõikes piiratud ning võib elektrienergia kõrge turuhinna juures väljendada tootja ülekompenseerimist. See peab riigiabi suuniste kohaselt olema kindlalt välistatud.

Uus skeem on n-ö ujuv ja näeb ette, et taastuvast allikast tootmise puhul ei tohi toetuse ja turuhinna tulu olla suurem kui 93 €/MWh ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse ja turuhinna tulu suurem kui 72 €/MWh.

Lisaks tutvustab uus skeem uutele tootjatele vähempakkumise korda, mis rakendub 2017. aastal. Vähempakkumise eesmärk on tagada, et riik täidab aastaks 2020 võetud eesmärgi toota taastuvatest allikatest 17,6% tarbitavast elektrienergiast (2014. aasta tase oli 14,8%).

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/11/ossinovski-tombas-pidurit/