Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Pariisi kliimalepe sunnib muutustele. Ka Eesti energeetikas

By Tuul Äripäev, 14.12.2015
Laupäeval Pariisis 195 riigi osalusel sündinud kliimalepe on märk nii ettevõtjatele kui ka poliitikategijatele, et maailm liigub puhtama ja säästlikuma energia poole.
“Ma arvan, et kõik meie kuus saadikut peavad palju rohkem ja radikaalsemalt Eesti Energiaja Eesti põlevkivi oma turjalt minema raputamaja võtma selles küsimuses hoopis teise seisukoha, kui seni on olnud,” kommenteeris Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, viidates Eesti saadikute aktiivsele lobitööle umbes aasta tagasi Eesti põlevkividiisli turustamise toetuseks Euroopas.
Muudatuste vajadust põlevkivienergeetikas möönab ka keskkonnaminister Marko Pomerants. “Arvestades Pariisi kliimakonverentsi tulemustest johtuvaid ülemaailmseid kliimapoliitika suundumusi ja ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050, on selge see, et 2050. aasta perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada,” ütles Pomerants.
Kõik paadis. Pariisi kliimalepe kaasab kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamisse esimest korda nii arenenud kui ka arenevad riigid, rikkad ja vaesed. Prantsusmaa president Francois Hollande kiitis lepet kui esimest universaalset kokkulepet kliimakõneluste ajaloos ning kui suurt edasiminekut kogu inimkonna jaoks.
Võrdluseks sisaldas 1997. aastal Kyotos sõlmitud kliimalepe siduvaid eesmärke vaid 37 riigile, mille heitmed moodustasid maailma tervikust vaid 12%. 2009. aastal Kopenhaagenis üritatud kokkulepe nurjus arenenud ja arenevate riikide erimeelsuste tõttu.
Pariisi tuli üle 185 riigi aga juba konkreetsete plaanidega heitmete vähendamiseks. Rohkemgi rõhku pandi seekord mehhanismide loomisele, mis tagaksid eesmärgile jõudmise. Sinna alla käib seatud sihtide regulaarne uuendamine.
Rahvusvaheline Energia Agentuur (IEA) hindas, et Pariisis esitatud ettepanekud eeldaksid üle ilma energiapoliitikas radikaalseid muutusi ning aastani 2030 investeeringuid taastuvenergeetikasse ja energia kokkuhoidu umbes 16,5 triljoni dollari suuruses summas.
“Kõik majandusvaldkonnad, mis on vähem või rohkem seotud kasvuhoonegaaside emiteerimisega, peavad investeeringud ümber kujundama,” ütles Nelja Energia omanikeringi kuuluva Solarcom OÜjuht Martin Kruus, kes näinuks suuremat globaalset mõju pigem siduvatest kokkulepetest.
Roheline Eesti Energia. Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et ettevõtte pikaajaline strateegia toetab Eesti võetud kliimasihtide täitmist. “Oleme üks Eesti suurimaid taastuvenergia tootjaid,” rõhutas ta. “Eesti Energia Narva elektrijaamades on juba praegu võimalik lisaks põlevkivile ja põlevkivigaasile toota energiat ka biomassist. Ühtlasi toodame energiat tuulest, veest, aga ka segaolmejäätmetest.”
Sutteri hinnangul on põlevkivitööstus suutnud karmistuvate keskkonnanormidega kaasas käia ja teeb seda ka edaspidi. Ta tõi näiteks tuleval aastal valmiva Auvere elektrijaama, mis suudab kütusena poole ulatuses kasutada biomassi, sh turvast. “See on Eesti võimalus kasvatada oluliselttaastuvenergia osakaalu kogu energiatarbimises.”
Enefit280 õli- ja elektri koostootmistehnoloogia on Sutteri kinnitusel efektiivsem ja keskkonnasõbralikum kui eelmise põlvkonna tehnoloogial põhinevad õlitehased. “Tulevikuinvesteeringuteks annab lisaks kliima-eesmärkidele olulisi signaale ka turg. Hinnad on aga praegu madalseisus,” lausus ta.
Minister Marko Pomerants nentis, et kindlasti mõjutab suundumus fossiilkütus-te kasutamise globaalseks vähendamiseks ka põlevkiviõli võimet leida endale turul koht.
“Sektorit tuleb arendada selliselt, et suudetakse pakkuda toodet, millele on maailmas nõudlus ja mille eest makstakse mõistlikku hinda,” ütles Pomerants.
Minister viitas ministeeriumis koostamisel olevale kliimapoliitika visioonidokumendile ja põlevkivi arengukavadele, kus tuleb pikemas perspektiivis otsustada põlevkivi roll Eestis.
Sõnad ja teod. Päikesepaneelide tootja Naps Solar Estonia juht ja päikeseenergia assotsiatsioonijuhatuse liige Ander Pukk leiab, et Eestis pole riigi sõnad ja teod taastuvenergia teemadel käsikäes käinud.
“Pigem vastupidi. Euroopas tõstetakse kätt, räägitakse ühte juttu, aga Eestis tehakse teistmoodi, kui on lubatud. Mujal maailmas ontaastuvenergeetikasse tehtud investeeringute maht ületanud traditsioonilisse energeetikasse investeeritut,” rääkis Pukk. “Üheselt mõistetavat ja lihtsat reeglistikku valdkonna kiiremaks arenguks pole Eestis sündinud ja see on ka üks põhjustest, miks meil on investeeringute tase palju madalam.”
Põlevkivienergeetika eelistamine on Puki sõnul mõistetav, sest sellega on seotud palju inimesi, kes võivad töötuks jääda. Küll aga on Eesti huvides energialiikide rohkus, hajutatud energia tootmine ja kaalutletud areng suunas, kuhu kogu maailm liigub.
“Loomulikult ei oota keegi, et paneme kohe elektrijaamad Narvas kinni . See peab toimuma mõistliku arengu käigus, aga Eesti ei ole siiani suunda sinnapoole võtnud, vaid ehitatakse Auvere elektrijaama.”
Naps Solari enda põhiturg on Eesti, nii mõjutavad ettevõtet enim just Eesti valitsuse sammud. “Väga suur hulk inimesi võitleb selle nimel, et pisitootjatel võrguga liitumine lihtne oleks ja nad oma toodetud energia eest õiglast hinda saaksid, aga see ei ole teps mitte kerge,” tõi Pukk välja probleemi. “Sellest on palju räägitud, aga ministeeriumide tasandil probleemi ei teadvustata.”
Taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul tuleb Eestis 87% heitmetest energiamajandusest, sh transpordisektorist, kus heitmete vähendamiseks oleks suur potentsiaal. Praegu on Eesti taastuvkütuste kasutamiselt transpordis ELis viimasel kohal.
Minister ei vaidle vastu – riik on käivitanud finantseerimisprogrammid, mis on suunatud energiaefektiivsuse ja ressursikasutuse parandamiseks ja kodumaiste taastuvate kütuste kasutamiseks. Võimalusi tuleb otsida heitmete vähendamiseks ka transpordis.
“Küsimus on, kui kiiresti ja uuenduslikult me soovime nende sihtide poole pürgida ja neist globaalsetest muutustest kasu saada,” kiirustas Tammist tagant. “Keskkonnatehnoloogiad on ülikiire kasvu ala ja läbimõeldud riiklik lähenemine partnerluses erasektoriga aitaks Eestil sellest osa saada. Võiksime olla esimeste hulgas nagu 1990. aastate keskel, kui suutsime teisi ennetada IT alal.”
Tsitaat
Jüri Mõis: “Pikas perspektiivis on see põlevkivienergeetika lõpp.”
Nelja Energia aktsionär Pariisi kliimakonverentsi tulemustest
Number
16,5 triljoni dollari mahus radikaalseid muutusi energiapoliitikas ning aastani 2030 investeeringuid taastuvenergeetikasse ja energia kokkuhoidu eeldavad Pariisis esitatud ettepanekud Rahvusvahelise Energia Agentuuri hinnangul.
Pane tähele Pariisi kliimalepe
Läheb kaugemale kui varasemad kliimalepingud.
Ei sisalda kohustuslikke kärpeid, kuid kohustab pea igat riiki iga viie aasta tagant aru andma, millega panustatakse heitmete vähenda-misse.
Ambitsioon on hoida kliima soojenemine allpool 2 kraadi taset võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ning sihtida pigem 1,5 kraadi piiri.
Ei ole siduv kokkulepe, kuid eeldab sügavamaid kärpeid kui need, mis riigid praegu on välja pakkunud.
Arenenud riigid aitavad arenevaid riike rahaliselt – siht on mobiliseerida selleks ühiselt aastani 2025 igal aastal 100 miljardit dollarit. Kokkulepe ei jõustu enne 2020. aastat ning jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 osapoolt, kelle arvele langeb vähemalt 55% kliima soojenemist põhjustavatest heitmetest maailmas.
2015. aasta on rekordiliselt soe aasta, tööstus-revolutsioonieelse ajaga võrreldes on kliima esmakordselt juba 1 kraadi võrra soojenenud.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/12/pariisi-kliimalepe-sunnib-muutustele-ka-eesti-energeetikas/