Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Pariisi leppe alusel peab Eesti heiteid hakkama kärpima aastast 2020

By Tuul Postimees, 14.12.2015
Pariisis laupäeval kokku lepitud ülemaailmse kliimaleppe kohaselt tuleb Eestil hakata tõsisemalt kasvuhoonegaaside heitmeid piirama alates 2020. aastast.
“Eesti riiklikes eesmärkides EL-i heitmekaubanduse (ETS) välistes sektorites nagu transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine ja jäätmemajandus hakkame Euroopa Liidus läbi rääkima järgmisel aastal ja kui meil seni oli kohustus heite kasvu piirata, siis alates 2020. aastast tuleb meil hakata heidet võrreldes 2005. aasta tasemega vähendama,» ütles keskkonnaministeeriumi esindaja BNSile.
Euroopa Liit on võtnud aastani 2030 üldise eesmärgi vähendada heitkoguseid 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Liikmesriikide konkreetsed heite vähendamise kohustused seatakse võrdluses 2005. aasta heite tasemega, selgitas ministeeriumi pressiesindaja Liis Raadla.
Sellele lisaks osaleb ligi 50 Eesti tööstusettevõtet jätkuvalt ELi kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemis (EU ETS), mis seab kasvuhoonegaaside heitele selge ajas kasvava hinna ja suunab seeläbi ettevõtteid säästlikumate tehnoloogiate ja kütuste kasutamisele, märkis Raadla.
Pariisi kliimalepe avatakse allkirjastamiseks 22. aprillil 2016 ja siis toimub New Yorgis ka lepingu ametlik allkirjastamise tseremoonia. Allkirjastamine jääb avatuks kuni 21. aprillini 2017.
Lepingu allkirjastab Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon, milleks komisjon peab saama liikmesriikide valitsusi esindava nõukogu heakskiidu.
Lepe jõustub, kui selle ratifitseerivad vähemalt 55 osapoolt ja mis katavad vähemalt 55% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest.
Enamus EL-ile olulisemaid prioriteetseid eesmärke nagu pikaajaline kärpimise eesmärk, viieaastane kohustuste ülevaatamise protsess ja läbipaistvus said leppesse sisse, märkis Raadla.
Ainus Euroopa Liidu eesmärk, mis jäi saavutamata, oli võetud kohustuste õiguslik siduvus. Sellega seonduvalt ei kohaldu kohustuste mittetäitmisele ka mingisuguseid sanktsioone.
“Seega lepe ei ole küll täiuslik, kuid on siiski väga suur samm edasi ning märgilise tähendusega, sest näitab, et kogu maailm on valmis võitlema kliimamuutustega,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants esmaspäeval lepet kommenteerides BNSile.
Ministri sõnul on Eestis ette valmistamisel kaks kliimamuutuste teemalist dokumenti: Eesti kliimapoliitika 2050. aastani ja kliimamuutustega kohanemise strateegia.
Kommenteerides Eestis laialt levinud skepsist kliimapoliitika suhtes, märkis Pomerants, et kliimapoliitika edukust saab mõtta sellega, kui Eestis inimesed saaksid ka aastal 2050 või hiljemgi öelda, et ilm on samasugune nagu nende lapsepõlves. “Kui meil on alles erinevad aastaajad, siin elavad samad loomad, pole uusi haigusi, korraldatakse Tartu maratoni,» rääkis Pomerants.

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/12/pariisi-leppe-alusel-peab-eesti-heiteid-hakkama-karpima-aastast-2020/