Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Põhjamaade metsandus taastub mühinal

By reginah Äripäev kirjutab, et märke metsandussektori uuest tõusust on nii Soomes kui ka Rootsis – firmad investeerivad jälle ning sektori osakaal ekspordis kasvab.
Uus tulemine käib aga juba uuel tasandil, millele viitab Soome-Rootsi metsanduskontserni Stora Enso läinud neljapäeval Stockholmis avatud biomaterjalide innovatsioonikeskus. Mõned nädalad varem avas ettevõte innovatsioonikeskuse Helsingis, mis plaanib katsetada uudsete pakenditega ning teha seejuures tihedat koostööd klientidega Aasias. See on veel üks samm selles suunas, et muuta Stora Enso taastuvate materjalide ettevõtteks.
Stora Enso kontserni juht Karl-Henrik Sundström Stockholmi innovatsioonikeskuse avamisel, et põhimõtteliselt võiks puidust ja taimekiududest toodetud pakendid kümnendiga plastkotid ja -pakendid välja vahetada. Taoline pakend laguneb looduses kergemini.
Tuleviku kasvualad on näiteks nanotselluloosist pakendid, katsetatakse ka liimi tootmist puidus leiduvast polümeerist, ligniinist, mida seni on lihtsalt kütteks ja energiaks põletatud. Paberitehaseid on suletud ning selle asemel investeeritakse eelkõige maailma tipptasemel tselluloositehastesse, mida uudseid kasutusalasid silmas pidades nimetatakse pigem biotoodete tehasteks.
Nende seas on Soome Metsä Groupi tehas Äänekoskil, mis otsustati ära tänavu kevadel ning mis on Soomel esimene projekt, mis nn Junckeri fondi toel (Euroopa Komisjoni juhi eestvedamisel käivitatud fond investeeringute toetamiseks – toim.) rahastust saab. Tegemist on Soome läbi aegade suurima metsandussektori investeeringuga, mis on seda olulisem, et see tuli ajal, mil majanduses valitsesid väga sünged meeleolud. Juba terendab veel suurem investeering Kuopios, kus Finnpulp plaanib investeerida 1,4 miljardit eurot maailma suurima okaspuu tselluloosi tehasesse. Äänekoski tehase võimsuseks on 1,3 miljonit tonni tselluloosi aastas ning selle toormevajadus 6,5 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Seda on praeguse tasemega võrreldes nelja miljoni kuupmeetri võrra enam, mis on juba kergitanud küsimuse, kas kaks nii suurt tehast toorme saadavuse poolest riiki mahuvad. Äänekoski tehas katsetab samuti uudsete toodetega ning katab oma energiavajaduse fossiilseid kütuseid kasutamata. Energia saadakse puu koorest toodetud gaasist.
70 ettevõtet ühendav organisatsioon European Bioplastics prognoosib vähemalt osaliselt taimset päritolu bioplastikute globaalsete tootmisvõimsuste neljakordistumist aastaks 2018 ca 6,8 miljonile tonnile. Võrdluseks kasutatakse Euroopa Liidus aastas pakendite valmistamiseks ligi 20 miljonit tonni tavalist plastikut, kirjutas Bloomberg.
Rootsi majandusleht Dagens Industri on kokku löönud investeeringuid Rootsi metsanduss4e 17 miljardi Rootsi krooni väärtuses ning lisa on tulemas.
Eelkõige prognoosivad ala ettevõtjad nõudluse kasvu pakenditööstuses, tarnspordikütuste alal ning ehituses. Oma värskes metsandussektori konjunktuuri raportis viitab Skogsindustrierna nõudluse kasvule eelkõige arenenud maades, arenevad turud on suurema küsimärgiga. Ehitus kasvab Euroopas SKPst kiiremini.
Selle ülevaate järgi kasvavad tselluloosi, paberitööstuse ja paberitoodete sektori investeeringud tänavu Rootsis mullusega võrreldes 21%, ca 9 miljardile kroonile ning ka puidukaupade tööstus plaanib investeerida mullusega võrreldes 12% enam. Rootsi statistikaameti ettevõtjate seas korraldatud küsitlus näitas, et kui enamik Rootsi tööstusest tuleval aasta investeeringutega tagasi tõmbab, siis tselluloositööstus ujub koos keemiatööstusega vastuvoolu ja suurendab investeeringuid. Sügisel on uutest investeeringutest tselluloosi tootmisesse teatanud näiteks SCA ja Waggeryd Cell.
Kui vaadata Põhjala tselluloositööstust, siis käib sektoris praegu nii Soomes kui Rootsis suur võimsuste väljaehitamine. Investeeringuid mõjutab enim juurdepääs toormele ning tööjõu olemasolu, kes uute masinatega toime tuleb.
Rootsi ekspordis on metsandussektori toodete osakaal ca 11% ning aasta esimese kolme kvartaliga on ekspordiväärtus mullusega võrreldes 4% kasvanud. Soome ekspordis on metsandussektor langusele vastu pannud ja seda trotsinud – sektori osakaal koguekspordis kasvab ja läheneb neljandikule.
Loe lisa Äripäevast

Source:: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/pohjamaade_metsandus_taastub_muhinal/