Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Puidutööstus peab jääma puutumata

By reginah ÄRIPÄEVA LISA:

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit peab madalakvaliteedilise küttepuidu ja raiejäätmete kasutamist Narva elektrijaamades positiivseks, kardab aga toetuste baasil toodetava taastuvenergia mõju puidutööstuse konkurentsivõimele.

Puidutööstus on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid tootmismahtude kasvatamiseks ja tootmisprotsesside efektiivistamiseks. Need investeeringud võimaldavad paremini kasutada Eesti oluliseima loodusvara, puidu majanduslikku potentsiaali.

Madalakvaliteedilise puidu biomassi kasutamine Narva elektrijaamades võiks seda kasvu toetada, tekitades turgu metsamaterjalile, mida tööstused ei tarbi. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit peab statistikakaubanduse raames Narva elektrijaamades piirkonna madalakvaliteedilise küttepuidu ja raiejäätmete kasutamist positiivseks suunaks, mis aitab erametsaomanikel majandada metsakinnistuid, kus palgipuu osakaal on väike. Esimeses järgus võiks Narva elektrijaamades toetusega tarbitava puidu maht jääda 0,5 miljoni tihumeetri piiresse, mis võimaldab toota umbes 400 GWh elektrit. Pikemas perspektiivis võib see maht ka kasvada, kuid omad piirid seab piirkonna metsapotentsiaal ning transpordikulu.

Hulk kasutamata metsa. Liidu tegevjuht Henrik Välja täpsustas, et 0,5 miljonit tihumeetrit ei väljenda kindlasti kogu Eesti metsade energeetilist potentsiaali, vaid kogust, mis on võimalik praeguselt turult võtta ilma, et see põhjustaks kõikumisi materjali hinnas. “Aastane raiemaht on pikalt püsinud alla 10 miljoni tihumeetri, metsanduse arengukavas on aga hinnatud optimaalseks raiemahuks 15 miljonit tihumeetrit. Suur osa raieküpseid lehtpuuenamusega metsamaid seisab kasutuseta olukorras, kus neid võiks kasutada fossiilsete kütuste asendamiseks energeetikas. Energeetilise potentsiaaliga puitu kasutavad graanulitehased, paberivabrikud ja kohalikud katlamajad, siiski jääb suur osa sellest puidust kasutamata, kuna asub tarbijatest liiga kaugel. Lisanduv madalakvaliteedilise puidu tarbija turul looks eeldused raiemahtude suurenemiseks metsanduse arengukavas toodud mahtudeni, kuid vältimaks olemasolevate puidutööstuste konkurentsivõime kahjustamist, peaks tarbimise kasv toimuma järkjärgult,” lisas Välja.

Kui ülaltoodud maht on saavutatud, tuleks hinnata suurenenud puiduvarumise mõju Eesti puiduturu hindadele ning teha järgmised otsused. Eesmärgiks peab olema tasakaalustatud areng, mis aitab täiendavat puitu kasutusele võtta ja toetab tööstusharu arengut.

Välja sõnul peab Eesti Energiat käsitlema ühe tegijana konkurentsiturul ja probleemid peaks pikemas perspektiivis lahendama turg tervikuna. “Poleemika Narva elektrijaamades puidu põletamise ümber tuleneb kahest aspektist. Esiteks on seal, ma rõhutan, teoreetiliselt, võimalik tarbida väga suurt kogust puitu ja teiseks võib puidu hind sellest tulenevalt kasvada. Seda, millist materjali ja millise hinnaga Narva elektrijaamades tarbitakse, mõjutab aga toetuse suurus. Toetuse suuruse kaudu on võimalik reguleerida tarbitava materjali kvaliteeti ja vältida ülepakkumiste tõttu tekkivat järsku hinnakasvu,” selgitas ta. Nõudluse kasvu on näha just Ida-Virumaal.

Turule stabiilsust. Erametsaomaniku seisukohast on kindlasti võtmeks ühistud, kes aitavad paremini puitu turustada. “Stabiilsust loovad pigem puidutööstusettevõtted, kellele see on peamiseks tegevusvaldkonnaks, st et ei saa asendada oma toodangus vajalikku puitu millegi muuga,” lisas Välja. Üldiselt on liidu seisukoht, et valituse otsus on positiivne. Nii saab Eesti metsades kasutusele võtta väheväärtusliku puidu biomassi, luues seeläbi uusi töökohti ning tuues majandusse lisaraha.

Kommentaar

Pole mõtet omada metsa ainult selleks, et puid kallistada

MARKO POMERANTS

keskkonnaminister

On kõlanud arvamusi, et valitsuse otsus lubada Eestis väheväärtuslikust puidust elektri tegemist seab ohtu meie metsad. Puidu hüppelise raiumismahu kasvuga pole mõtet hirmutada – seda tulema ei saa. Iga statistikakaubanduse tehing otsustatakse eraldi ning alles tulevikus selgub, kas üldse, millal ja kui palju suudab Eesti oma taastuvenergiat niimoodi müüa.

Fakt on, et meil on madalakvaliteedilist metsamaterjali, millele ei ole Eestis turgu olnud. Vähe on kasutust leidnud hallid lepikud ja raiejäätmeid. Okste ja okaste biomass moodustab ligi 35 protsenti tüvepuidu biomassist. Samuti leiaks veel kasutust elektriliinidelt, kraavidelt, trassidelt jne raiutav biomass. Seeläbi tekkiv positiivne rahavoog võimaldab erametsaomanikel teha investeeringuid metsade majandamisse, luua töökohti metsasektorisse ning siduda süsinikku.

Praegu jääb Eesti metsades võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata 2-5 mln m3 puitu – viimastel aastatel oleme raiunud ligi 10 mln tihumeetrit. Metsanduse arengukava näeb jätkusuutlikuks majandamiseks ette raiemahu 12-15 mln tihumeetrit aastas. Olulisest mõjust metsaelustikule saaksime rääkida siis, kui ületaksime arengukavas kokkulepitud raiemahte. Kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi metsade pindalast.

Me ei tohiks karta metsaomanikele lisavõimaluse tekitamist. Pole ju mõtet omada metsa ainult selleks, et puid kallistada.

Source:: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/puidutoostus_peab_jaama_puutumata/