Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Tutvustus

Okeiko
Foto: Okeiko

Inimeste ja ettevõtete huvi osaleda energiatootmises on olnud tuntav juba mõnda aega ning elektrihinna tõustes on huvi hüppeliselt kasvanud. Taastuvenergia turg kätkeb endas ettevõtete jaoks tohutuid ärivõimalusi. Paljudes riikides nagu Eestiski, on pikalt energiasektor olnud suurkorporatsioonide käes, sest elekter on tulnud ühest kesksest kohast. Taastuvenergia pakub võimalust siseneda turule ka paljudel väiksematel teenusepakkujatel ning selline turu jagatud lähenemine võimaldab osaleda ka kodanikel ning kogukondadel. Aktiivselt, kodanikel ning kogukondadel, energia genereerimisel osaleda võimaldab energiaühistu. Energiaühistute pioneerideks on Taani, Rootsi, Holland ja Saksamaa.1

Energiaühistute olulisus peitub võimaluses tootmist demokratiseerida (ise toodame ja otsustame ning arukad investeeringud toovad kaasa väiksemad energiaarved), detsentraliseerida ja dekarboniseerida (kohalik kogukond annab oma panuse CO2 vähendamisesse). Nii näiteks 1970-ndatel kui mitmed riigid vaatasid naftakriisi valguses üle oma energiapoliitika, otsustas Taani liikuda detsentraliseeritud ja efektiivse energiamudeli poole ning on täna muutumas üheks parima energiajulgeolekuga riigiks.

Energiaühistu moodustamine võimaldab inimestel paindlikult ja riske hajutades ise rohelist energiat toota ja tarbida, pakkudes alternatiivi individuaalsele väiketootmisele ning suurtootjatest sõltumisele. Moodustamisel on mitmeid kasulikke mõjusid nii ühiskonnale kui ka looduskeskkonnale. Kodanikel on võimalus ise aktiivselt otsustada, kui palju ja mis allikast nad energia toodavad. Viies energiatootmise sinna, kus see ka ära tarbitakse, vähenevad võrgukaod ja sõltuvus tsentraliseeritud tootmisest, mis parandab kogu riigi energiajulgeolekut.2

Üle poole taastuvenergia tootmistest Saksamaal ja Taanis on kogukonna omandis. Energiaühistutel on oluline roll võimaldamaks kodanikel aktiivselt osaleda energia genereerimisel. Euroopas on mudelid enamjaolt kohaliku kogukonna kesksed ja enamik energiaühistuid on moodustatud oma liikmetele finantstulu teenimise eesmärgil. Kuid näiteks Rootsis on energiaühistud kogukonna kesksed ja teenindavad peamiselt nende endi vajadusi, riik soodustab nende tegevust (nt maksusoodustused). Saksamaa seevastu on eksperimenteerinud väga erinevate ärimudelitega, kus kohalikel omavalitsusel on keskne roll. Šotimaal seevastu enamasti avalik õiguslikud institutsioonid ei osale kogukondade poolt loodud ühistutes.


Energiaühistud Eestis

Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Aastal 2012 oli taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 25,2%. Valitsuse seatud eesmärk 23,6% täideti juba aastal 2010. Eesti pikaajaline eesmärk on jõuda taastuvenergia osakaaluni 25% aastaks 2020, mis eeldab viimaste aastate arengute põhjal 2011. aastal saavutatud taseme hoidmist. Kõige märkimisväärsemalt on taastuvenergia suurt osakaalu aidanud saavutada elektrituruseadusest tulenevad toetusmehhanismid taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele soojuse- ja elektri koostootmisjaamadele. Suurim taastuvenergia potentsiaal avaldubki eelkõige biokütustel baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. 3

Eestis pole hetkeseisuga asutatud veel ühtegi ühistu kriteeriumidele vastavat energiatootmisorganisatsiooni. Positiivse aspektina vajab nentimist, et initsiatiive selleks leidub (vt. energiaühistute initsiatiivid kaardistatuna). Ideede elluviimiseks on vaja reguleerivat keskkonda, mis nii võimaldab, kui ka toetab energiaühistute asutamist ning energiatootmisseadmetele omakapitali ja finantseeringu leidmist. Selle kõige mainituga tegelebki Energiaühistu veebileht. Väga oluline on lihtsustatud ja taskukohane ligipääs elektrivõrgule, või vastavalt võimalus luua ise võrk. Käesolev veebileht võimaldab energiaühistu loomisest huvitatud inimestele senisest paremaid teadmisi ning võimalusi nõu ja abi saamiseks. Üha kallineva elektrihinna ning globaalsete keskkonnamuutuste valguses on energiaühistud tasuv investeering tulevikku nii selle liikmetele kui ka kogu ühiskonna jaoks.


Energiaühistud Eestis – kas, kes ja kuidas?

Üheks võimaluseks, kuidas tagada Eesti elanikele kasulikumal ja mõistlikumal viisil energiajulgeolek ja soojuse varustuskindlus, on energiaühistud, millede eesmärk on hoida kokku kuludelt. Saavutada varustuskindlus, puhtam ja mõnusam elukeskkond. Samuti kasutada uusi ja nutikaid lahendusi ning selle kõige juures kaasata teisi kogukonna inimesi.

Energiaühistute peamisteks tegevussuundadeks on toota elektrienergiat ning seda jaotada tarbijatele, kasutades seejuures näiteks tuult ja päikest. Samuti toota soojust ja seda oma tarbijatele jaotada (lokaalküte). Soojuse ja elektri koostootmine, ning oma tarbijatele jaotamine. Üheks eesmärgiks, mille poole samuti püüeldakse on ülejäägi müümine võrku.

Põhjuseid, milleks energiaühistuid just täna ja edaspidi tarvis rakendada oleks, on mitmeid. Inimeste sissetulekud on endiselt madalad, kuid elektrihind on endiselt kasvavas trendis. Samuti on siin võrdlemisi kõrged küttekulud, mis Eestis (lisaks loe energiatalgud.ee kaugküttesoojuse hind) varieeruvad ~27…90 €/MWh (+KM). Kõige selle juures on kasutatavate seadmete ning võrkude päritoluaeg 20. sajandist, mis paraku tänapäeva standardite järgi ei vasta enam kvaliteetsele toodangule. Ning suurimaks asjaoluks on soojamajanduse piiratud kättesaadavus – ei ole kõigile tagatud.

Energiaühistute asutamise soodustamiseks on Eestis elluviidud erinevaid tegevusi. On koostatud erinevaid uuringuid, juhendeid, aruandeid, analüüse, milledega on võimalik tutvuda jaotises “Teostatud uuringud”. Korraldatud on ka erinevaid sündmuseid, milledega on võimalik tutvuda jaotises “Sündmused”. Tutvuda on võimalik nii eesootavate sündmustega kui ka tagasiulatuvalt tutvuda juba toimunud sündmustega.


Energiaühistute liigid ja põhilised tegevussuunad

Energiaühisuste, mis oma definitsioonilt on laiem termin kui energiaühistud, jagunevad oma põhikriteeriumite sisult kaheks – asukohaga seotud energiaühisused ning ühise eesmärgiga seotud energiaühisused.

Asukohaga seotud energiaühisused – kus määravaks tähenduseks on energiaühisuse liikmete paiknemisega seotus (vald, kortermaja, küla, saar, tööstuspark jne). Kohalikud inimesed, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused panustavad ühiselt energiaprojekti elluviimisse ning saavad ka ise sellest kasu.

Ühise eesmärgiga seotud energiaühisused – viitab energiaühisuse liikmete seotusele läbi ühiste huvide, milleks võib olla nii kasumi teenimine, kulude kokkuhoid, tehnoloogia arendamine, investeerimine, teadus- ja arendustegevus. Üldiselt sellistel juhtudel asukohaga seotust ei esine, või on teisejärguline.

Tavaline on ka hübriidmudel, kus energiaühisuses osalevad nii kohalikud kui ka investorid ja mõlemad saavad projektist kasu. Sageli on segavariant tingitud sellest, et energiaühisuse omandivorm  ja -struktuur määravad ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule kapitalile. Kuid ka arendajatel on kohalikke vaja, sest nii esineb vähem probleeme planeerimis- ja ehitusprotsessis ning kohalike heakskiit aitab kaasa projekti elluviimise edule. Taanis on arendajal lausa kohustus pakkuda vähemalt 20%-list osalust kohalikele. Üheks sellise hübriidmudeli näiteks on Dundalk Iirimaal, kus 4 km2 suurusel elu-, vabaaja ja ärikeskkonna alal on aastaks 2020 eesmärkideks toota nii soojust kui elektrit taastuvatest energiaallikatest 20% ning saavutada valitud hoonetes 40%-line energiasääst. 4

Energiaühisuste põhilised tegevussuunad

  • energiatootmise rajamine – rahuldamaks enda vajadusi, või teenimaks tulu;
  • energia (elektri ja/või soojuse) tootmine, müük ja jaotamine – kas ühisuste enda liikmetele või mitteliikmetele;
  • mikrovõrkude ehitus ja käitamine – isoleeritud piirkondades, integreeritud aladel;
  • energiasäästu saavutamisega seotud tegevused – hoonetega seotud renoveerimistööd või soojustamised;
  • konsultatsiooniteenused;
  • ühishanked.
Viited

1. Energiaühistud ja nutikas mikrovõrk. 2013
2. Eesti Taastuvenergia Koda Kuukiri, jaanuar 2013
3. Statistikaamet KE36: Energia efektiivsuse suhtarvud. (12.01.2015)
4. Glimstedt, uudised. September on energiaõiguse kuu. (11.09.2013)

 

pilt