Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Mõisted ja määratlused

Okeiko
Foto: Okeiko

Hõlbustamaks orienteerumist energiaühistutega seonduvates terminites ning mõistmaks täpsemalt erinevate mõistete sisu soovitame tutvuda alljärgneva minisõnastikuga, mis võimaldab hõlpsasti leida ja defineerida küsimusi tekitanud mõiste. Laiemalt on energiavaldkonna erinevate spetsiifiliste mõistetega võimalik tutvuda siin.


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A

Avatud turg – on direktiivi käsitluses kauplemiskeskkond, kus kõik tarbijad saavad vabalt valida tarnijaid ja kõik tarnijad saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.

 

B

Biodiislikütus – taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester, mis on ette nähtud kasutamiseks biokütusena.


Bioenergia – osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat – soojust, elektrit ja biokütuseid.


Bioetanool – biomassist või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena.


Biogaas – anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50-70% metaanist (CH4), 30-40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S.


Biokütused – biomassist toodetud vedelad või gaasilised transpordis kasutatavad kütused: bioetanool, biodiislikütus, biogaas, biometanool, biometüüleeter, bio-ETBE, bio-MTBE, sünteetiline biokütus,biovesinik ja puhas taimeõli (Euroopa Parlamendi direktiivi 2003/30/EC artikli 2 lõike 2 alusel).


Biolagunevad jäätmed – on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.


Biomajandus – biomassi kasutamisel põhinev majandus. Materjalide, kemikaalide, kütuste tootmiseks ja energia saamiseks kasutatakse põllumajanduse ja toidutööstuse saaduseid ja jäätmeid.


Biomass – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.

 

E

Elektrienergia hind – alates 01.01.2013 kujuneb elektrienergia hind kõigile Eesti elektritarbijatele avatud turu tingimustele vastavalt nõudluse ja pakkumise suhtena. Peamiseks elektrienergia hinda mõjutavaks teguriks avatud elektriturul ja elektribörsil on piisavate tootmisvõimsuste ning elektriühenduste olemaolu.


Elektrihind – elektrihind on mõiste, mis võib kirjeldada nii elektriarvel kajastuvat hinda kui ka elektrienergia maksumust.


Elektrienergia tootmine – tootmiseks käesoleva seaduse (Elektrituruseaduse) tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW.


Elektrituulik on tuuleturbiinist, ajamist, generaatorist, juhtimissüsteemist ja tornist koosnev süsteem, mis muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Määruse kontekstis on tegemist tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundava tootmisseadmega.


Energeetika – tehnika- ja majandusharu, mis hõlmab energia muundamist, edastamist ja jaotamist. Fossiilkütuseid kasutava energeetika kõrval areneb taastuvatel energiaallikatel põhinev taastuvenergia saamine ja kasutamine. Säästva arengu seisukohast on energeetika arendamine taastuvenergeetika osatähtsuse suurendamise suunas vältimatu.


Energia – kõikides vormides energiatooted, põlevkütused, soojus, taastuvenergia, elekter või energia muu vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1099/2008 (energiastatistika kohta) (1) artikli 2 punktis d esitatud määratlusele.


Energiajulgeolek – energiajulgeolek (energy security) on mõõdik, mis näitab piiri normaal- ja eriolukorra vahel (eriolukorrad jagunevad sealjuures kriisiolukordadeks ja sõjaolukordadeks). Energiajulgeolek hindab riigi energiaga varustatuse tagatust harvaesinevate konkreetsete looduslike, tehislike, poliitiliste ja geopoliitiliste ohtude realiseerumisel.

Energiajulgeoleku mõõdikud näitavad, milline on riigi võime toime tulla konkreetsete riskidega.


Energiasääst – kütuste tootmise, transpordi ja kasutamise, samuti elektri ja soojuse genereerimise ja nende muundamise, ülekande ja jaotamise ning tarbija juures kasutamise võimalikult ressursisäästlik ja keskkonnateadlik tarbimine.


Energiatõhusus – energia ja muude ressursside tarbimise ökonoomsuse näitaja seadme sihtotstarbelise kasutamise korral.


Energiatõhususarv

          • alates 09.01.2013. Energiatõhususarv (ETA) – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus [kWh/(m2•a)].
          • enne 09.01.2013. Energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel. Erikasutus on aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m2•a)].

Energiatõhususe klass – energiamärgisel näidatud energiatõhususe klassid näitavad kogu hoone kütte, sooja tarbevee, gaasi ja elektri keskmisi kulusi ruutmeetri kohta aastas. Energiatõhususklassidel on kokkuleppelised piirid, mis on toodud “Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord” (23.04.2013)


Energiaühing on kogukondlik ühistegevus, mille peamiseks eesmärgiks on ühisinvesteeringud elektrienergia ja sooja tootmisesse tavapärase investortegevusena tulu saamise eesmärgil. Organisatsiooni kui sellise loojaks on äriühing (ettevõte). Energiaühingu eesmärgiks on veel ka kogukonna kaasamine nõusoleku saamiseks, lisainvesteeringute kaasamine ning kogukonna tulu teenimine.


Energiaühistud on kas asukoha põhiselt või muude ühiste huvidega seotud isikute koostegutsemise vorm, mille peamine eesmärk on toota ja jaotada oma seadmete kaudu oma liikmetele vajalikku elektri energiat ja soojust.


Energiaühisus on asukohaga või ühiste huvidega seotud isikute koostöövorm, et ühiselt ühe või mitme energiavarustuse (tarbimine, tootmine, edastamine, müük) või energiasäästu saavutamisega seotud tegevusega saavutada ühine eesmärk – näiteks varustuskindlam, odavam energiavarustus ja/või kohaliku majanduse elavdamine ja/või parem elukvaliteet ja/või üleminek taastuvenergiale ja/või energiatõhusus ja/või tootlus investeeringult jne.

 

F

Fossiilkütus – aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine, nt kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas ja pruunsüsi, mis liigitatakse taastumatute energiaallikate hulka. F-te tootmine ja kasutamine kasvas 20. saj. järsult (katab praegu vähemalt 70% inimkonna energiatarbimisest), sellega on kaasnenud kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad f-d loovad naftareostuse ohu. F-te ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtmisega.


Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia – päikesevalguse muundamine elektriks päikesepaneelide abil, mis on valmistatud päikesevalguses elektrit tootvatest pooljuhtmaterjalidest.

 

H

Hajaenergeetika – ehk hajutatud energeetika – elektrienergia saamine tarbijaga seotult ja hajutatult paiknevates mikro- ja minielektri- ja küttejaamades. H. on tänu kasutatavale tehnoloogiale tõhusam ja tarbijate läheduse tõttu on väiksemad ka kaod elektri ülekandel.


Hoonete energiatõhusus – hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat.


Hüdroenergia – vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis on muundatud hüdroelektrijaamades elektrienergiaks.

 

K

Kaugküte – soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu.


Kohtküte – eramu või suurema hoone ühe osa varustamine soojusega.


Lokaalküte – ühe hoone terviklik varustamine soojusega läbi hoone tarbijapaigaldise.


Koostootja – koostootja on isik, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil.


Koostootmine – kütuse põletamisel korraga soojuse- ja elektrienergia tootmine.


Kütusevabad taastuvad allikad – päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat.

 

M

Mikroenergeetika – väikese võimsusega (mõnesajast vatist kuni mõnesaja kilovatini) elektri- ja soojatootmisseadmete rakendamine hajaenergeetikaks. Kasutatakse mikroturbiine, välispõlemismootoreid (heeliumil töötavad stirlingmootorid ja termoakustilised jõuallikad), päikesepatareisid jne. M. võimaldab vähendada energiaülekandekulusid ning lihtsustada energiasüsteemi sünkroniseerimist ja juhtimist. M. areng on seotud lihttehnoloogilise (low-tech) energiamuundamise arenguga. Nt termoakustiliste muundurite elektritootmise kasutegur ulatub 40–45%-ni ning nende prognoositav maksumus masstootmises on 0,3–0,6 USD/W. Majanduslik tasuvus on peamisi põhjusi, miks m. süsteeme peetakse paljutõotavaks nii arenenud kui arengumaade jaoks.


Mikrokoostootmisseade – on koostootmisseade, mille maksimaalne elektriline võimsus on alla 50 kWe

 

O

Oluline keskkonnamõju – keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

 

P

Põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega vahelduvvoolu ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse.


Päikeseenergeetika – päikeseenergia kasutamisel põhinev elektri ja/või soojuse tootmine. Päikeseküttel põhineva sooja vee saamiseks kasutatakse tumedapinnalisi päikesepaneele, millest läbi voolav soojusvaheti (selleks võib olla vesi või muud sobivad vedelikud) kannab soojuse akumulatsioonipaaki, kust seda saab kasutada kas kütteks või pesemiseks. Soojusakumulaatorina toimib ka hoonete lõunakaartesse läbi klaaskatte avanev tumeda pinnaga massiivne sein, millesse päeval salvestuv soojus vabaneb öösel siseruumidesse. Elektritootmisel on kaks võimalikku lahendust:
1) peeglitega kontsentreeritud päikesevalgusega saadakse aur, mis käivitab auruturbiini ja sellega ühendatud elektrigeneraatori (või kasutatakse skeemi, kus kontsentreeritud päikeseenergia suunatakse muu soojusmasina, näiteks stirlingmootori käivitamiseks);
2) kasutatakse pooljuhtelemente, mille siiretele langev valgus tekitab elektrivoolu. Niisuguseid seadmeid nimetatakse päikesepatareideks.


Päikeseenergia – päikesekiirgus, mida kasutatakse kuuma vee saamiseks ja elektri tootmiseks.


Päikesekollektor – soojusvaheti, mille abil kantakse päikese poolt kiiratav soojus üle kollektorit läbivale soojuskandjale. Teisiti öelduna on päikesekollektor seade, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori.


Päikesepaneel – elektrienergia tootmiseks otse päikesekiirgusest kasutatakse fotogalvaanilist elementi (ehk photovoltaic cell – PV element), mis suudab toota elektrivoolu vajamata välist toiteallikat. PV element on kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud ning koosneb viiest erinevast kihist, mille ümber paigaldatakse alumiiniumist raam.

Tegemist oma olemuselt on pooljuhtmaterjalidest valmistatud päikesevalguses elektrit tootvate elementidega.

 

R

Rohemajandus – rohemajanduseks nimetatakse majandust, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, suurel määral vähenevad keskkonnariskid ja surve loodusvaradele – see on vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus.


Rohtne biomass – roht(taimne) biomass on biomass, mis on saadud taimedelt, millel on mittepuitne vars ja mis sureb kasvamise lõppedes.

 

S

Soojus – soojus on energia, mida süsteemi ja tema keskkonna temperatuuride erinevuse tõttu kantakse üle süsteemilt keskkonnale või vastupidi.


Soojuse ja elektri koostootmisseade – ehk SEK – auruturbiin või gaasikütusel töötav sisepõlemismootor, mis käitab elektrit tootvat generaatorit. Eralduv soojus suunatakse soojusvahetite kaudu küttevõrku. Erinevate SEKide biogaasimootorite mudelivalik varieerub elektrivõimsuselt 250–2433 kW ja soojusvõimsuselt 294–2664 kW vahel.


Soojuse tootmine – soojuse tootmine on tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia.


Soojuspump – soojuspump on seade soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnalt kõrgema temperatuuriga keskkonnale.


Säästev energeetika – sihipärane arengusuund energiamajanduse kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks tehnoloogiauuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästu kaudu, kusjuures on tagatud ühiskonna sotsiaal-majanduslikuks edenemiseks ja inimeste kvaliteetseks olmeks piisav ja hinnalt optimaalne varustatus energiaga.


Säästev tehnoloogia – ehk keskkonnahoidlik tehnoloogia, puhas tehnoloogia – tehnoloogia, mis inimeste vajaduste rahuldamiseks ei ületa keskkonna taluvusvõimet. Tootmisprotsess ja sellest tulenev toode (teenus) on loodud nii kasutatud materjalide kui ka energia mõttes säästlikult (maksimaalselt on kasutatud taastuvaid energiaallikaid ja materjale, mille loomise energiamahukus on minimaalne ja/või loodud materjalid on taaskasutatavad). Oluline on loodavate toodete säästlik iseloom ka kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamise etapis. S. t. arvestab toote valmistamise asemel ka teenuse pakkumisega. S. t. tooted on näiteks taastatavate omadustega kestvuskaubad, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, põletamata savist ehitusmaterjalil põhinevad hooned ja viimistlussegud.

 

T

Taastumatu loodusvara – säästva arengu sõnaseletuste käsitluses – loodusvara, mis iseeneslikult ei uuene ning eksisteerib ainult teatud lõplikus koguses (nt metalle sisaldavad mineraalid, kivisüsi, nafta). Enamik taastuvatest loodusvaradest on anorgaanilised. Taastuvate loodusvarade hulka arvatakse ka niisugused loodusvarad, mille taastumiseks nõutav aeg on väga pikk (muld, turvas jt). Taastuvate loodusvarade säästlik tarbimine on võimalik ainult materjalide taaskasutuse ja tootmise dematerialiseerimise kaudu. Loodusvarade piiratust teadvustati laiemalt 1972. aastal Rooma Klubi raportis “Kasvu piirid”.


Taastumatud energiaallikad – ehk taastumatud energiavarud – põlevate süsinikku sisaldavate ja orgaanilise päritoluga geoloogiliste setete (nt kivisüsi, nafta, maagaas, põlevkivi) üldnimetus fossiilkütustele. Fossiilkütuse põletamine saastab atmosfääri süsinikdioksiidiga, lämmastikuühenditega, olenevalt kütusest ka väävliühenditega ja paljude muude heitmetega.


Taastuv loodusvara – arengukava käsitluses – taastuvate loodusvaradena käsitletakse puitu, kalavarusid ja jahiulukeid.

Säästva arengu sõnaseletuste käsitluses – bioloogilised varud, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimelised uuenema. Tähtsaim t. l. on globaalne ökosüsteem (biosfäär).


Taastuvad energiaallikad – on direktiivi käsitluses taastuva­test mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, aerotermiline energia, geotermiline energia, hüdrotermiline energia, ookeanienergia, hüdroenergiabiomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid.


Taastuvelekter – elektrienergia mittefossiilsetest allikatest, s.o tuule-, päikese-, laine-, hüdro- ja hoovuste energia, maasoojus, bioenergia, prügila- ja reoveepuhastigaasid.


Taastuvenergia – energia mittefossiilsetest allikatest, s.o tuule-, päikese-, laine-, hüdro- ja hoovuste energia, maasoojus, bioenergia, prügila- ja reoveepuhastigaasid.


Taastuvenergia tasu – on tasu, mille kaudu elektritarbija rahastab taastuvenergiatoetusi. Taastuvenergiatasu maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis. Arvestus toimub vastavalt tarbitud võrguteenuse mahule.


Tarkvõrk – tarkvõrk (ingl smart grid) on moodsat tehnoloogiat kasutav elektrivõrk. Tarkvõrgu visioon näeb ette praeguse elektrivõrgu täiustamist moodsa energiatehnoloogiaga ning digitaalsete info-, mõõte- ja juhtimissüsteemide integreerimist elektrivõrguga. Tarkvõrk ühendab elektritootjad, -edastajad, -arveldajad, -tarbijad ja seadmeteenindajad elektri- ja andmesidevõrgu kaudu ühtsesse süsteemi, tagades nende kõigi vahel kahesuunalise digitaalse andmeside ning kahesuunalise energiavoo.


Tasapinnaline päikesekollektor – tasapinnaline päikesekollektor on tehnoloogia, kus kiirgust neelava klaasi all asub vasktorust soojusvaheti, milles ringleb soojuskandjana külmakindel vedelik. Karastatud katteklaas on purunemiskindel nign läbipaistev päikesekiirgusele. Soojusisolatsioon piirab soojuskadusid ning tõstab efektiivsust.


Tipukoormus – süsteemi tipukoormus on koormuse suurim väärtus vaadeldava ajavahemiku (näit. ööpäev, kuu, aasta) jooksul.


Toetuskava – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergiaalase kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas soodustariifimakseid ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma.


Tuuleenergia – määruse käsitluses on tuuleenergia kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides energia tootmiseks.


Tuulepark – Mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.


Tõhus koostootmine – elektrienergia tootmine elektri- ja soojusenergia koostootmise režiimil, lähtuvalt soojusenergia nõudlusest ja tagades energiasäästu vastavalt tõhusa koostootmise nõuetele.

 

V

Varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane varustatus kvaliteetse energiaga teatud aja jooksul.


Vedel biokütus – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist.


Vesinikuenergeetika – vesinikul kui primaarenergia allikal põhinev energiamuundamine ja -kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Vesinikku võib kasutada tavalises põlemisprotsessis kas kolb- või turbiinmootorites, kus saadav soojusenergia muudetakse mehaaniliseks ja soovi korral edasi näiteks elektrienergiaks. Teine v. haru põhineb kütuseelementidel, milles katalüsaatori pinnal vesinik (või vesinikurohke kütus) oksüdeerub ja tekivad elektrilised laengud. Selliselt muutub kütuseelement elektrivoolu allikaks, mille abil saab käitada elektriajameid.


Väikekoostootmisjaam – väikekoostootmisjaam on koostootmisseadmete, talituslik kogum, mille installeeritud võimsus on alla 1 MWe


Võrgueeskiri – seaduse käsitluses on tegu õigusaktiga, milles nähakse ette:

1) varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded;
2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldisele;
21) lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga;
3) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded;
4) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord ning võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;
5) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused;
51) müüja vahetamise kord;
52) elektrienergia müügi tingimused avatud tarne ahela katkemise korral;
53) turuosaliste vaheline andmevahetus;
54) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord;
6) seaduses ettenähtud muud tingimused.
Võrgueeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.


Võrguettevõtja – ettevõtja, kelle omandis või valduses on elektriliin või –võrk, soojustorustik või -võrk, gaasitorustik või -võrk, vedelkütuse torustik või -võrk ning mille kaudu edastatakse või jaotatakse elektrit, soojust, võrgugaasi või vedelkütust.


Võrguga ühendamine – uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine.


Võrguühendus – elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel.


Võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini.

pilt