Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Millist tehnoloogiat valida energiaühistut luues?

Energiaühistute Mentorprogrammi tehnoloogiate töötuba (15.12.2014)

15.12.2014 toimus Energiaühistute Mentorprogrammi esimene töötuba, mis keskendus erinevate tehnoloogiate tutvustamisele. Tehnoloogiate töötuba on esimene samm kogukondade nõustamisel, aidates välja valida sobivad tehnoloogiad.

Hommikul oli osalejatel võimalus kuulata kõikide Energiaühistute Mentorprogrammi tehnoloogiate mentorite ettekandeid. Päeva alustas Tuuliki Kasonen ettekandega tuuleenergia võimalustest ja väljakutsetest. Talle järgnes Andres Meesaki ettekanne päikeseenergiast. Biomassi kasutamise potentsiaali tutvustas Ülo Kask. Viimane tehnoloogiat tutvustav ettekanne oli soojuspumpade ja automaatika teemal Aivar Paabo poolt.

Pärast tehnoloogiad tutvustavaid ettekandeid kuulati kahte energia- ja soojusmajanduse ettekannet. Lembit Vali selgitas osalejatele rekonstrueerimise ja soojusmajanduse hetkeseisu ja lähiaastate trende. Ettekannete osa lõpetas Argo Rosin tutvustades elektri tarbimise ja säästmise teemat.

Pärastlõunal arutasid Energiaühistute Mentorprogrammi osalejad kõikide tehnoloogiate võimalusi ja enda seniseid plaane vastavate mentoritega.

Tehnoloogiate õppetunnid

Töötoa lõpus tunnistasid mitmed Energiaühistute Mentorprogrammi osalejad, et neil tasuks kaaluda rohkemaid tehnoloogiaid, kui nad esialgu olid arvanud. Järgnevalt on toodud välja ettekannete lühikokkuvõtted.

Tuuleenergiat soovitati kasutada näiteks järgnevatel põhjustel: „kütus“ on tasuta; madalad käitamis- ja hoolduskulud; puuduvad saastamis- ja jäätmetasud. Energiaühistutele soovitati põhiliselt väiketuulikuid (maksimaalne kõrgus maapinnast tuuliku laba tipuni 30m).

Enne väiketuuliku peale mõtlemist tuleb uurida, kas valitud asukohas on piisavalt tuult, kas on tuult takistavaid objekte, kui kõrge mast oleks hinna ja praktilisuse mõttes optimaalne. Samuti tuleb uurida, milline on antud tuuliku deklareeritud helivõimsustase ning vastavalt sellele arvutada minimaalne distants naaberelamutest.

ey4

Kui oled otsustanud, et soovid paigaldada tuulikut, on edasine tegevus jaotatud kolme etappi: planeerimine, püstitamine, opereerimine/hooldamine. Tuuliku ehitamist planeerides on võtmeküsimuseks asukoha ning sobiva ehitusega tuuliku valimine. Kui tuult takistab näiteks naabermaja või metsatukk, siis paratamatult jääb tuuliku tootlus madalamaks. Kuna tuul ei puhu kogu aeg ning on vahelduva tugevusega, ei tööta tuulikud kogu aeg täisvõimsusel. Tähtis on teada tuuliku kasutustegurit, mis on tüüpiliselt Eestis umbes 27%.

Tuuliku finantseerimist aitab Elering OÜ poolt makstav taastuvenergia toetus, mida makstakse esimesed 12 aastat. Toetuse suurus on 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest. Aastas makstakse toetust kuni on Eestis kokku toodetud 600GWh tuuleenergiat. Toetuse saamise eelduseks on tuuliku vastuvõtmine Elering OÜ poolt. Lisaks on aeg-ajalt võimalik taotleda investeeringutoetust tuulikute rajamiseks. Kas parasjagu on mõni voor avatud tasub vaadata kodulehelt www.tuuleenergia.ee.

Päikeseenergia kasutamisele mõeldes on tähtis valida tehnoloogia paigaldamiseks optimaalne asukoht. Optimaalse kalde ja asimuudiga pinnale langeb Eestis aastas 1100-1200 kWh/m2 energiat. 85% sellest langeb vahemikus aprill kuni oktoober. Seega 1 kW (~ 6m2) võimsusega optimaalselt paigaldatud PV-jaam toodab aastas 900-1000 kWh energiat. Optimaalne paigaldus on lõuna suunal (± 15˚) ja kaldega vahemikus 30-45˚. Madalama kalde puhul määrduvad paneelid rohkem ning paneelide tootlikkus on madalam.

ey3

Päikeseenergia tehnoloogiaid on hea kombineerida teiste lahendustega (nt termokollektorid) ning päikesest tulevast energiast on võimalik toota nii elektrit kui soojust. Päikeseenergia kasutamine võib olla hea idee eriti ettevõtte jaoks, sest tüüpilise ettevõtte tarbimine ja PV jaama tootmine langevad ööpäeva siseselt kokku. Päikeseenergia kasutamise süsteemi aastane toodang ei tohiks ületada aastast tarbimist, et see oleks optimaalselt dimensioneeritud. Võimalikult suur osa toodangust tuleks kohapeal ära tarbida – soovitatav on enda tarbimist suunata just sellele ajale, kui PV paneelid elektrit toodavad. Juhul kui soovitakse nii elektrit kui sooja toota (PV-T süsteem), tuleb süsteem dimensioneerida sooja vajaduse järgi.

Päikeseenergia lahenduste puhul on „võtmed kätte“ hinnad Eestis ettevõtjale tüüpiliselt vahemikus 1,3-1,4 €/W ja eratarbijale vahemikus 1,6-2,0 €/W. Ettevaatlik tuleb olla, et mitte varjata või kinni katta PV-paneeli pinda – vaid 2% varjamine võib vähendada paneeli tootmisvõimsust kuni 70%. Sel põhjusel on tähtis paneele ka puhastada ning võib arvestada käidukuludeks (puhastamine, hooldus, kindlustus) 0,5-1% investeeringust aastas.

Biomassiks loetakse põlumajanduse, metsanduse ja nendega seotud tööstusharude tooteid, jäätmeid ja jääke (s.h taimne ja loomne aines), nagu ka tööstuslike ja olmejäätmete biolagunevat osa. Biokütus on kütus, mis on toodetud otseselt või kaudselt biomassist ning võib olla tahke, vedel või gaasiline.

Eestis on puit kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus ning sobib tüüpilisele energiaühistutele suurepäraselt. Lisaks tasub kaaluda õlirikaste kultuuride (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), kiirekasvuliste puuliikide (paju, hall lepp, kask, haab), kiirekasvuliste rohttaimekultuuride (päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitseherned), etanoolikultuuride (nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet) ja looduslike heintaimede (niidetav biomass püsirohumaadelt ning looduslikelt või poollooduslikelt kooslustelt ja märgaladelt – nt pilliroog) kasutamist.

ey2

Otsustades puidu kasuks tuleb tähelepanu pöörata konkreetse puidu kütteväärtusele (mis sõltub niiskuse tasemest). Puidu eelis mitmete teiste biomassi liikide ees on suhteliselt väike ruumala kütteväärtusega võrreldes, lihtsustades ladustamist ja transporti. Puitu saab kütusena kasutada nii halupuidu, hakkpuidu, brikettide kui ka näiteks pelletite kujul.

Soojuspumpade tööpõhimõte on võtta soojust madalamast temperatuurist ja siirdada see kõrgemasse temperatuuri. Näiteks 1kWh ostuenergiaga võime siirdada 2-4 kWh taastuvenergiat küttesse ja tarbevette. Soojuspumpasid on mitmeid tüüpe: vedelik/vesi, õhk/vesi, õhk/õhk. Erinevat tüüpi soojuspumpade puhul tuleb tähelepanu pöörata nende soojustegurile (COP – coefficient of performance). Soojustegur on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga.

ey1

Hea idee võib olla soojuspumpade ja päikeseenergia kombineerimine. Samuti on mõistlik kohe läbi mõelda automaatika kasutus. Soojuspumpasid on võimalik reaalajas reguleerida, kui paigaldada vastav automaatika, võimaldades rakendada enda kogukonna jaoks pidevalt optimaalseid lahendusi.

Energia- ja soojusmajanduse õppetunnid

Enne kui enda kogukonna jaoks tehnoloogia välja valida, on vaja analüüsida hoonefondi seisukorda. Näiteks võib olla vajalik hoonete rekonstrueerimine enne tehnoloogia välja valmist, sest pärast rekonstrueerimist on hoonel vaja vähem energiat ning valitud tehnoloogia ei pruugi siis enam olla mõistlik.

Planeerides soojuse tootmist, tuleb üle vaadata ka olemasolevad kaugkütte võimalused. Tarbimistihedusel alla 1 MWh/m/a on kaugkütte jätkusuutlikkus küsitav.

Elektritarbimine tuleks üle vaadata kõikides potentsiaalse energiaühistu hoonetes. Tihti on võimalik tuvastada palju negavatte (tarbimata jäänud energia tinglik mõõtühik). Näiteks uus kodumasin tarbib ühe tsükli jooksul 0,8 kWh vähem energiat kui vana. Kui aastas kaustatakse sellist seadet umbes 100 korda, on aastane sääst energialt 80 kWh.

Teise näitena võib tuua elektriboilerid. Elektriboileriga kodudes kulub vee soojendamisele kuni 50% elektrienergiat. Üle 100-liitrise boileri päevast tarbimist saab nihutada 50-100% ulatuses soodusajale. Sõltuvalt programmkella hinnast, tasub see end 3-11 kuuga.

Tüüpilises majapidamises kulutavad ooteseisundis seadmed aastas kuni 700 kWh elektrienergiat. See teeb aastas võrdse päevase ja öise tarbimise korral kuni 58 eurot lisakulu. Lahenduseks võib olla taimeri või kaugjuhitava pistikupesa paigaldamine.

Valgustust on samuti võimalik reguleerida, säästes passiivse juhtimisega kuni 16% ning aktiivse juhtimisega kuni 65% elektrienergiat. Reguleerimiseks saab kasutada näiteks liikumis- ja kohaloluandureid või dimmereid.

Ka ruumide temperatuuri tasub kontrollida. Kõige optimaalsem töö tegemise temperatuur on 21,6°C. Temperatuuride vähendamine 1°C võrra vähendab küttekulusid 3-7% võrra.

Lisamaterjalid:

Väiketuulikute ABC, autor Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2012

www.energiatalgud.ee (ülevaated erinevatest tehnoloogiatest)

Ürituse galeriid on võimalik näha siin.