Näita pilti ×

Registreeru

×

Logi sisse

×

Unustasin parooli

×

Küsi esinejalt

×
Energiaühistu Energiatalgud

Vennad Sõnajalad: Pariisi kliimakokkulepe annab tõuke elektrituuliku­tööstuse rajamiseks Eestisse

By Tuul Maaleht.ee, 17.12.2015
Tuulikuarendajatest vennad Andres ja Oleg Sõnajalg ütlevad, et Pariisis tehtud otsuseid arvestades tuleks riik jõuliselt tuulde pöörata ja tuua sellega kogu Eestile oluline majanduskasv.
Pariisis toimunud kliimakonverentsi ajal oli Eestis suur torm ja sealsed uudised kippusid jääma murdunud puudest ja suurtest lainetest tehtud piltide varju. Sümboolne, sest ühelt poolt tegeles konverents just nimelt sellega, kuidas edaspidi vähendada kliimamuutustest tulenevaid looduskatastroofe ja ekstreemseid ilmastikuolusid.
Vennad Andres ja Oleg Sõnajalg istusid sedaaegu sõna otseses mõttes posti otsas ja pingutasid oma tuulikute kõrval kõrgepingeliini, mis tormiga venides juhtmeid kokku hakkas lööma. Valida oli, kas oodata tormi vaibumist või tellida õhtupimeduses tõstuk ning tugevate tuuleiilidega võideldes liin korda saada, et kogu tuulepark kolmeks päevaks seisma ei jääks.
Edasi küll, aga kuidas?
Suuremas plaanis on Sõnajalgade hinnangul ka riik küsimuse ees, kas asuda jõuliselt taastuvenergeetikat toetama või jätkata praegusel kursil ja oodata, mis edasi saab. See aga, nagu toonitab Oleg Sõnajalg, oleks kõige halvem valik.
“Kui alustada alles viieteist aasta pärast, on lootusetult hilja,” hoiatab ta.
Pariisi kliimakonverents oli esimene kord, mil enamik maailma riike jõudis üksmeelele soovis liikuda puhtama keskkonna poole ning ühiselt panustada kliimasoojenemise peatamisse.
Milline on selles kokkuleppes Eesti riigi panus ja endale võetud ülesanded, pole veel päris selge. Juba on kõlanud arvamusi, mille kohaselt pole Eestil vaja muudatustega kiirustada, sest ka meie praegune energeetikapoliitika on mõistlik ja tulevikku arvestav. Kuna Eesti on maailma suurim põlevkivi töötleja ning ka Eestis toodetud elektrist lõviosa tuleb põlevkivist, siis ongi olukord komplitseeritud – pikemas perspektiivis maailmas fossiilsetel kütustel tulevikku ei nähta, kuid meil on see energiatootmise ja samuti energiasõltumatuse alus.
Eelmise aasta seisuga toodeti Eestis taastuvenergiaallikatest pisut üle 14 protsendi elektrit ning tuule osa selles oli 6 protsenti.
“Aga tuulest võiks tulla palju enam, isegi pool Eestis toodetavast elektrist,” ütleb Oleg Sõnajalg. Sellest, et kliimakonverentsi üks peamisi tulemusi on otsus jõuliselt vähendada CO2 heidet, ei saa tema sõnul kuidagi mööda vaadata ning see tähendab ka, et Eesti energeetikasektor ei saa tulevikus tugineda põlev­kivile.
“Ma ei taha olla põlevkivimajanduse huku kuulutaja, aga on selge, et ka Eesti Energia ei saa minna mööda globaalsetest arengutest energeetikas. See tähendab eelkõige päikese- ja tuuleenergia oluliselt laiemat kasutamist,” märgib Andres Sõnajalg.
Ta viitab Pariisis kokku lepitule, et igal aastal toetatakse edaspidi vähemalt 100 miljardi dollariga tehnoloogiat ja infrastruktuuri rajamist, mis aitab kaasa CO2 emissiooni vähendamisele arenevates riikides. Kokkulepe ei jõustu küll enne 2020. aastat ning jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 osapoolt, kelle arvele langeb vähemalt 55% kliimasoojenemist põhjustavatest heitmetest maailmas. Koos kõigi riikide siseriiklike investeeringutega on see summa veel 10 korda suurem.
Teisisõnu tähendab see, et taastuvenergeetikasse, ka tuulikutesse liigub suur rahavool. Andres Sõnajala sõnul on juba praegu poole Eesti riigi jagu inimesi maailmas otseselt seotud tööga tuuleenergia sektoris, ning see arv kahekordistub järgmiste aastatega.
Majanduslikus mõttes peaks Eesti Sõnajala sõnul mõtlema sellele, kuidas saada protsessis võimalikult suurt kasu ning tegutseda nii, et kasvavtaastuv­energia sektor looks Eestisse võimalikult palju töökohti ja tekiks suurim võimalik lisandväärtus.
Jäme ots eestlastele
“Oleme Eestis arendanud tuuliku, mis on patenteeritud rohkem kui 150 riigis ja mille efektiivsusnäitajad teevad tuule alla maailma suurtele,” sõnab Andres Sõnajalg. Kui tuulikuid nagunii edaspidi veel enam tootma hakatakse, miks peaksid seda tegema sakslased, taanlased või hiinlased, aga mitte eestlased?
Vendade hinnangul võiks täisvõimsusel uus tuulikutega seotud tööstus hõlmata Eestis 1500 uut töökohta ja selle eksportiva tööstuse aastakäive küündida poole miljardi euroni.
“See on täiesti reaalne,” kinnitab Oleg Sõnajalg, kelle sõnul võivad Pariisi kliimakonverentsi otsused olla vastuseks küsimusele, kuidas anda uut hoogu Eesti 0,5protsendisele majanduskasvule. “Paratamatult taanduvale põlevkivimajandusele on meil pakkuda alternatiiv – tugev kodumaineelektrituulikutööstus,” sõnab ta veendunult.
Sõnajalgade hinnangul oleks suurte elektrituulikute tootmine ja eksport võimalus luua töökohti ka Ida-Virumaale, kus paljud inimesed on praegu seotud põlevkivisektoriga ning seal toimuvad muudatused oleks kohalike jaoks alternatiivita väga valusad. Ida-Virumaa oma ulatuslike läbikaevandatud aladega on samas suurima potentsiaaliga suurte tuuleparkide rajamiseks, millest saadav taastuvenergia statistikakaubandus võiks olla ka võimas ekspordiartikkel.
Eestis kaevandatakse praegu aastas ligi 20 miljonit tonni põlevkivi. 2012. a nurgakivi saanud Auvere juba töötav, kuid veel ametlikult avamata elektrijaam on tehniliselt maailma suurim põlevkiviga töötav elektrijaam, kus on 50 protsendi ulatuses võimalik põlevkivi asendada biomassi, turba või põlevkivigaasiga.
Nädala algul Eesti Päevalehele antud intervjuus rõhutas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, et kui Auvere elektrijaam saaks Eesti koduturule elektrit müües biomassi kasutada toetusega 20–25 eurot megavatt-tunni kohta, oleks see Eesti odavaim taastuvenergia, sest tuuleparkide ja päikesepaneelide omanikud saavad praegu toetust 53 eurot MWh kohta.
Oleg Sõnajala sõnul on selline arvutuskäik vildakas, sest arvesse ei ole võetud juba kulutatud 640 miljonit Auvere ehitamiseks, millest pool on otsene riigiabi ja teise poole maksjaks Eesti Energia kliendid ehk maksumaksjad.
Tuul puhub alati
“Kui tuulejaamad saaksid samuti 50 protsendi ulatuses investeeringutoetust, poleks neil taastuvenergiatoetust üldse vaja,” märgib Sõnajalg. Tema sõnul kasumlikuks ei saa see kunagi. Kui CO2 tasud edaspidi veel tõusevad, on börsil keeruline leida kallile põlevkivielektrile ostjaid.
“Samas tuul on alati tasuta. Kui tuulik on ehitatud ning töötab, pole vaja maksta lisaraha, et tuul puhuks,” märgib ta. “Kuni kliimakonverentsini oli üldse kahtlane, kas kliimasoojenemine on riikide jaoks mingi probleem. Nüüd on selge, et taastuv­energia on ülemaailmselt prioriteet. Riik peaks võtma sellest maksimumi.”
Kuidas liigub Eesti edasi pärast Pariisi kliimakonverentsi?
VASTAB
MARKO POMERANTS, keskkonnaminister
Arvestades Pariisi kliimakonverentsist tulenevaid ülemaailmseid kliimapoliitika suundumusi ja Euroopa Liidu eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050, on selge see, et 2050. aasta perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada.
Madala efektiivsuse tõttu peab põlevkivi otsepõletamine elektritootmiseks lõppema juba 2030. aasta perspektiivis ning põlevkivi tuleb senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada, keskendudes peamiselt põlevkivi väärindamisele põlevkiviõliks. Praegu on Eestis peamisteks energeetilisteks alternatiivideks kujunenud biomass ja tuuleenergia.
Euroopa Liidu (sh Eesti) panus Pariisi kliimalepingusse on vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta heite tasemega, mille valitsusjuhid leppisid Euroopa Ülemkogul kokku juba 2014. a oktoobris. 40% eesmärgi täitmiseks seatakse liikmesriikidele konkreetsed heite vähendamise kohustused, aga võrdluses 2005. aasta heite tasemega.
Eesti riiklikes eesmärkides (EU ETSi-välistes sektorites) hakkame ELis läbi rääkima järgmisel aastal. Kui Eestil oli seni kohustus heite kasvu piirata, siis alates 2020. aastast tuleb meil hakata heidet võrreldes 2005. aasta tasemega vähendama.
Konkreetsed vähendamise määrad sektorite kaupa määratakse “Kliimapoliitika põhialuste” dokumendis, mis valmib 2016.
Rahvusvahelise kliimapoliitika pikaajaline eesmärk on muutuda säästlikumaks, tootlikumaks ja vähem CO emiteerivaks ühiskonnaks. Ühest küljest tuleb vältida ja vähendada kliimamuutustest tingitud negatiivseid mõjusid tulevikus, teisest küljest otsustada, kuidas säästa ja jagada piiratud ressursse ka tulevastele põlvedele kasvava rahvastiku tingimustes.
Edulugu: nullist tuulekuningateks
Esimesed tuulegeneraatorid ostsid vennad Sõnajalad 2001. a. kasutatuna ning need olid ühtlasi ühed esimeste hulgas, mis Eestisse püstitati. Kasutatult ostetud tuulikutega ei tulnud kaasa tehnilist tuge ning vennad viisid end tehnoloogiaga ise kurssi, et tulla toime montaaži ja hilisemate parandustöödega.
“Tuulik ei ole lego, mida kuskil toodetud juppidest kokku panna, sest iga osa on unikaaltoode,” selgitab Oleg Sõnajalg.
Pühendumine ja inseneriharidus näitasid kätte põhimõttelised vead, mida maailma suurimad elektrituulikute tootjad olid teinud ja mida saaks parandada. Nii jõutigi lõpuks järeldusele, et kõige mõistlikum on ise välja arendada uus tehnoloogia.
“2007. aastal alustasime arendustööga ning aastatel 2011 ja 2012 töötas meie heaks Euroopas keskmiselt 200 inseneri,” sõnab Oleg Sõnajalg. Kokku kaheksa aastat kestnud arendustöö jooksul arendasid mehed välja hoopis teistsuguse konstruktsiooniga tuuliku, mis oluliselt vähendas tüüpvigade hulka.
“Tuulikute areng on maailmas siiani toimunud lihtsalt öeldes nii, et hästi töötavat väikesemõõtmelist tuulikut on arendatud suuremaks. Meie pöörasime loogika teistpidi ja lõime kohe suure tuuliku, mis jällegi vähendatult kaotaks oma eelised,” kirjeldab Oleg Sõnajalg.
Väga lihtsalt seletatuna seisneb nende leiutis selles, et otseveoga generaator on paigutatud torukujulisse raami ja konstruktsioonile rakenduvad jõud ei pääse seda deformeerima. See aga lubab suurendada tiiviku diameetrit ning hoida tuulikupea kaalu väiksemana.
Sõnajalgade arendatud prototüüp on olnud töös kaks aastat ning ületanud kõiki ootusi nii tootlikkuse kui töökindluse poolest. Lahendusele on võetud patent enam kui 150 riigis.
Oleg Sõnajala sõnutsi on selle kõige taga tohutu töö ja pühendumine ning mitte ainult valgekraena Euroopa ülikoolide teadlaste ja partneritega suhtlust. Kui nende uues ja seni suurimas 120 meetri kõrguses tuulikus polnud veel lifti, ronisid Andres ja Oleg torni mööda püstloodset redelit. Selleks kulus paarkümmend minutit higistamist. “Me oleme siin töötanud kõrgusi ja väljakutseid trotsides,” lausub Oleg. “Suuremate tööde ajal oleme ise olnud eestöölised, teame iga komponenti nendest kümnest tuhandest, millest tuulik koosneb.”
Suure tuuliku keldriruumis on mõned ämbrid ja harjad. Küsimusele, kas seal käib koristaja, vastab Oleg näpuga oma Armani kuue rinnaesisele koputades: “Jah!”

Source:: http://www.tuuleenergia.ee/2015/12/vennad-sonajalad-pariisi-kliimakokkulepe-annab-touke-elektrituuliku%C2%ADtoostuse-rajamiseks-eestisse/